21. märts

Sellist kalapüüki kui eile õhtul Blenheimi lähedal jõesuudmes oli, ei ole me enne näinud. Jõesuu kihises pisikestest kaladest, kajakad ja teised merelinnud ründasid vett ja said häid suutäisi. Kalaõnne ei olnud hea ainult kajakatele - väikesi kalu olid püüdma tulnud peale lindude suured kalaparved, keda omakorda püüdsid kalamehed. Maoorid tõmbasid ühe suure kala teise järele kaldale. Kalamaiad taikad ei olnud ilmselt suurest kalahullusest jõesuudmes veel midagi kuulnud, vaid paar oli kohal. Millest selline erakordne kalaarvukus tol õhtul oli, ei oska arvata. Kogu seda vaatepilti kaldalt vaadates tuli meilgi kalaisu peale, kahel esimesel korral läks Atsil kala õnge otsast ära, lant oli liiga väike, aga landi vahetades muutus ka kalaõnn ning tunni jooksul tõmbas Ats kolm pirakat kala veest.

Üks maoori, kelle korvid olid juba kala täis, püüdis aina uusi ja uusi kalu ja lasi nad siis jälle vette tagasi. Mis mõte sel oli, kaladele haiget teha ja siis jälle vette tagasi lasta…? Osad püüdjad jooksid varuspinningute järele ja püüdsid kahe õngega, osad naersid pisut hullunult ja tõmbasid ikka ja jälle kalu veest. Kaldalseisjana olin tunnistajaks inimeste suurele kalahullusele ja ahnusele – kahtlen väga, et püüdjatel kõiki neid kalu vaja oli, osad pered püüdsid vist küll üle kahekümne 2-3-kilose kala kinni. Meie piirdusime kolmega, ühe praadisin järgmisel päeval jahu sees pannil, ülejäänud kaks maitsestasin ja panin hilisemaks sügavkülma.



23. märts

Kaks kuud tagasi pakuti meile viljakoristusajaks Pernot Ricardile kuuluvasse Montana veinitehasesse tööd. Nüüd, kui lõunasaarele on kolm ja põhjasaarele kaks tiiru peale tehtud ning oleme kaks ja pool kuud järjest ratastel olnud, ühest paigast teise sõitnud, on aeg olla mõnda aega kusagil pikemalt paigas. Peale empsu äraminekut töötasime nädala viinamarjaaias, seal valmistutakse saagikoristuseks – lõikasime maha haigusega kobaraid. Homme alustame Montana veinitehases, kolm päeva kestavad kursused ja tööd seal on neljaks kuni kuueks nädalaks. See etapp viinamarjamajanduses – veinivalmistamise protsess - on meil veel nägemata, seega midagi uut ja huvitavat. Mida täpselt me tegema hakkame, ei tea veel, see selgub homme. Loodetavasti on meie töö veinirüüpamine ;-)

Pangas ei olegi enne maganud :-)

Kolisime majja, mis asub viis kilomeetrit Blenheimist. See on naljakas koht – maantee viib läbi lõputute viinamarjaistanduste, meie elame Morgans teel, kuhu taheti kunagi teha väike asula elumajade, panga, kohvikute ja muude hoonetega. Millegipärast jäi ehitus soiku ja valmisehitatud vähesed hooned jäid seisma kuni selle ajani kui meie üürileandja Gery ostis selle koha, renoveeris ja nüüd elab ta siin ise ning üürib ruume välja. Meie elame suures pangahoones, akendel on veel praegugi kiri: Bank of Riviera. Elutuba on nii suur, et ühest otsast teise annab kõndida. Algul kahtlesime natuke sest siin on küll küllaga ruumi, omaette mõnus kook ja vannituba, aga hubasusest jääb puudu. Aga nüüd kui oleme sisse kolinud, oleme väga rahul. Kahel pool suurte uste juures kasvavad palmid ja rohelust on palju.
Täna hommikult käisid esimesed külalised, kaks prantsuse tüdrukut – Alexandra ja Caroline, kellega viinamarjaaias tööl olime. Küpsetasin kohvi kõrvale õunakooki ja lobisesime mitu tundi.

Meie uus aadress on:

140 Morgans Road
Flat 7
7273 Blenheim
New Zealand

Kirjutage oma uudistest!