Friday, October 10, 2008

back in business






Punaste kardinatega karupruun kodu :-) 6. oktoober

Viimased viis päeva oleme agaralt matkaautot otsinud. Praegu ei ole veel turismihooaeg ja seega on ka autode pakkumine väiksem. Käisime vaatamas mitmeid ja mitmeid päevinäinud matkabusse, mis olid juba kordi ja kordi ja kordi Uus-Meremaale tiiru peale teinud, kord ühe, kord teise omanikuga. Voodid on neile autodele tavaliselt juba sisse ehitatud ja ka muu kama – matkavarustus alates gaasipliidi ja laua-toolidega, lõpetades voodiriiete ja kööginõudega, antakse tavaliselt autoga alati kaasa. Ühe ränduri pärandus teisele.

Need autod, mida meie nägime, olid juba natuke LIIGA palju neid maanteid mööda vuranud. Kui roosteuss ei olnud bussi purenud, siis kindlasti logises kusagilt või nägi auto üldse õnnetukene välja. Kõmpisime ühest linnaosast teise ja otsisime seda õiget. Mitte liiga vana, mitte liiga suure mootoriga, mitte liiga väikest jne jne. Head infot ja ostu-müügikuulutusi leiab tavaliselt hostelite teadetetahvlitelt, saatsime kuulutuste peale sõnumeid ja panime ka ise kuulutuse üles. Eile leidimegi endale sellise vahva karupruuni kodu, millel punased kardinad akendel. Sakslastest seljakotirändurid olid selle autoga kolm kuud ringi tiirutanud, enne seda aga ei olnud auto backpackerite kasutuses olnud. Seega ei olnud ka voodit ega mingit muud varustust.

Aga pole hullu, saamegi ise oma kodu kujundada :-) - Ats kruvis oma kuldsete töömehekätega tagumised pingid bussist välja ja nüüd kujundame üksteisevõidu oma uut ratastega kodu. Täna ostsime voodimaterjali ja homme loodame voodi sisse saada. Madratsid saime oma hostelipidajalt ja tekid-padjad-voodiriided soetasime ka täna. Voodi tuleb kõrgemate jalgadega, nii et sinna alla mahuvad me seljakotid ja toidukastid ja osad riided.

Ülehomme loodame linnast ära minna, tahaks juba siit minema! Siiski päris rändama me veel ei lähe, plaanime algul leida ühe väiksema koha, kus natuke töötada ja siis, soojemate ilmade saabudes, oma rännuteed alustada. Kuidas tgelikult läheb, eks see ole paista, pikemaid plaane me endiselt teinud ei ole.

Praegu on ilmad veel muutlikud. Üleeile oli suvesoe ilm, eile aga vihmane ja hall. Täna kord nii, kord naa. Kõrged lumised mäetipud eemal aga annavad märku sellest, et kõrgemates kantides kevad veel nii kiiresti ei tule. Aga mida kauem ta tuleb, seda ilusam ta tuleb – nii ütles meile muhe naabrihärra, kes eile meiega juttu tuli ajama, kui me just parasjagu oma äsjasoetatud matkabussi vuntsisime.

Õitsevate puude ilu ei jõua ära imetleda. Õitsevad ka võilill, igihali ja meelespea, täpselt samasugused nagu meie kodu võilill, igihali ja meelespea. Kask ei ole veel täies lehes, aga saialill õitseb hoolega – naljakas, meil ju õitseb saialill alles suve lõpupoole ja siin juba kevadel vara...

Nüüd on meil ka sim-kaart ja telefoninumber. Asjad hakkavad arenema ja palju on juba korda aetud. Õigete poodide, inimeste, kaupade, teenuste jms leidmine võõras kohas ei ole alati kõige lihtsam, aga see ongi ju mujal hakkama saamise üks osa – otsima ja leidma lihtsalt peab, muud võimalust ei ole :-).

Oih ja minu kott tuli ka viimaks kohale, oli selline natuke patukahetseja olekuga. Ma hakkasin juba vaikselt pabistama, et kott ei tulegi, aga Ats lohutas siis, et küllap on mu kott nagu mina ise - jään Atsis hetkeks maha midagi kusagil vaatama ja uurima ja olengi korraks eksinud :-)


Taas seda vorratut maad avastamas 10. oktoober



Tana on 10. oktoober ja oleme Lounasaare idarannikul Kaikouras, see paik siin on kuulus vaalavaatluste poolest. Hylgeid oleme kohanud ja loodus on siin vorratu, tana oobisime lumiste magede juures, joe aares. Vaalu tahaks naha, aga vaatame veel enne ringi - paris kulukas on see paadisoit - 1400 krooni yks inimene. Ehk saame kuidagi teisel moel, ei tahaks tuurile minna vaid vaalu ise kuidagi loomulikumal moel naha...kindlasti millagi leiame selleks voimaluse. Kui mitte nyyd, siis kindlasti hiljem :-)



No comments: