Eile sõitsime seitse tundi bussiga Kota Kinabalust Lahad Datu nimelisse linna, kust sõidame täna edasi Danum Valley rahvusparki. Põnev on - mis meid ees ootab, mida või keda me näeme ja kas öine vihmamets, kus me telkimisplats asub, meid üldse magada laseb. Soetasime peale pealambi veel ka suurema taskulambi, et ööselgi ringi kolada, öösel just loomad liiguvadki ja vaatame päeval juba varakult valmis, kus on mingid väikesed ojad, kus loomad öösel joomas võiksid käia. Ahve näeb kahtlemata ka päeval ja usun, et igasuguseid hääli kostub seal nii päeval kui öösel, päiksetõusul on olukord kindlasti kõrvulukustav ja peame proovima võimalikult vara õhtul magama minna, et ööuni magatud saaks. Esialgu on plaanis reedel Lahad Datusse tagasi sõita ja sealt tagasi Kotasse ning siis juba väikese riigi Brunei suunas, kust peab läbi minema, et Malaisia Sarawaki regiooni pääseda. Brunei lahutab Sarawaki ja Sabahi regioone. Läheme ütleme Brunei sultanile tere :) ja siis edasi Sarawaki Kuchingi linna suunas. Kuchingis toetleme Indoneesia viisad ja plaanime minna ühte rahvusparki nokunäoga ahve vaatama :) Hehee, kui näeme, teeme pilti ja paneme blogisse üles, et teaksite, kellest me räägime ja mis nokunäoga - uskumatuid loomi on ikka maailmas olemas :))))

Eilne pikk bussisõit ei olnudki kõige hullem, pikasõidubussides on tavaliselt alati konditsioneer ja väga külm, aga õnneks teadsime seda juba ette ja võtsime fliisid bussi kaasa. Borneo Malaisia on meie üllatuseks veel palju rohelisem ja lopsakama loodusega kui olime ette kujutanud. Taiga näiteks ei saa võrreldagi, siin on palju enam rohelust ja suuri puid. Borneo Malaisia on ka üllataval kombel päris hästi arenenud, tegeletakse teetöödega, ehitustega, kasvatatakse vilja ja teede äärtes olid kilomeetreid ja kilomeetreid palmikasvatusi, mitte kookospalmi, aga palmide, millest tehakse palmiõli.

Toiduhinnad on siin pea samad kui Eestis ja ööbimine hostelites vast samuti kuigi palju kehvemad tingimused. Rahvuspargid on röövlid, just sinna sõit ja sissepääsumaks ja kui on soov minna kusagile kaugemale saarele snorgeldama, kus tõesti koralli ka leidub, on hinnad ebanormaalselt kõrged. See koht, kuhu me läeheme - Danum Valley - seal on ööbimine sealses Reinforest Lodge´s näiteks kaheks ööks 4000-5000 krooni (söök on sees), meie telkimisplats on umbes 130 krooni kahele üks öö, nii et näiteks võrreldes Tai, Laose või Sri Lankaga on siin elu-olu tunduvalt kallim, aga loodetavasti näeme palju ja just palju sellist, mida ei ole enne näinud. Juba ainuüksi ööbimine vihmametsas on torekogemus.

Lahad Datu on räämas ja inetu linn, siin-seal moššeed, hommikulgi ärkasime moslemite palvuse peale (selline kõrvulukustav monotoonne undamine, mida hea meelega esimese asjana enne ärkamist ega muulgi ajal päeval ei kuulaks), esimene palvus algab neil vist päikesetõusuga. Turud, väikesed poed, kole ja prahti täis rannaäärne ja räsitud olemisega kohalikud. Noored poisid nii siin kui ka Kotas on millegipärast arvamusel, et jube pop on olla gay (ja kõigil korraga) riietusstiili ja soenguid annab imestada :))) Tüdrukud on tagasihoidlikumad. Alkohol on kallis, moslemid juua ei tohigi, seega purjutajaid noorte ega vanemategi hulgas ei ole, küll aga suitsetatakse ja seda teevad küll isegi noored moslemiürpides poisid õhtustel tänavatel.

Pooliku sabaga kõhnad kassid ja mujalt tuttavad Kirbukustid kõmbivad tänavatel, turul on jalgupidi posti külge seotud kuked oma saatust ootamas. Lõhnaval kalaturul võib uudistada eri suuruse, värvi ja kujuga kalasid, mis meile võõrad, aga kalalõhn on ikka sama.

Hakkame nüüd Danum Valley Field Center´i kontori poole liikuma, sealt võetakse meid kell pool neli peale. Kaalusime liblikavõrgu ja luubi soetamist, et sealse teadlastegrupiga paremini sulanduda :)) aga viimasel hetkel muutsime meelt ja ostsime pudeli kohalikku viskit:) Luupe ja liblikavõrke on seal nagunii juba ja ega need tühjad head und ei too:)

Heihopsti ja kuulmiseni!