Darwin

Böö-päev

21. juuni

Mõned päevad on kohe algusest peale böö-päevad ja täna on läinud kuidagimoodi nii, et meile mõlemal Atsiga on selline päev. Muidu nauditav soe ilm on lihtsalt talumatult, kleepuvalt palav, nii et linna peale kolama minemiseks ei leia riidekapist midagi sobivat selga. Ja siis hiljem linnast naastes ja higiste jalgade külge kleepunud teksasi ära tirides tundub lihtsalt uskumatult totter, et hommikul selline riidevalik sai ülepeakaela tehtudki, kes siis 32 kraadise soojusega teksaseid kannab!?

Ja teadagi oli käik internetikohvikusse täielik ajaraiskamine, olen juba kolm nädalat oma tööviisa vastust oodanud, aga muidugi – miks kõikide päevade hulgast peaks vastus, hea siis või halb, just täna tulema!?

Raamatupoes, mille riiulite vahel me täna umbes kaks tundi oma böö-päevast veetsime, et leidnud me täna ühtegi (!!!) head raamatut. No midagi me siiski valisime ja nüüd loeb Ats haigutades ja siis jälle kõrvaklappe muusika kuulamiseks pähe pannes vaheldumisi, aga mina loobusin juba oma uue raamatu 8-nda lehekülje juures. Missis Geraldine O´Neill on endale küll vale elukutse valinud ja loodetavasti on ta milleski muus kui raamatute kirjutamises palju parem kuigi ega ma selles hetkel küll nii väga kindel ei ole.

Isegi majanaabril Ryanil tundub täna böö päev olevat, kuigi temal on vist iga päev selline. Taksojuht Ryan on meie maja majasokk, käib ja koristab. Kui muna maandub munakarbist kogemata põrandale ja osa rebust jääb seintelegi kaunistuseks, siis on Ryan nagu naksti sellise näoga et „vaata nüüd, mis sa tegid” platsis, ma kahtlustan, et tal on vist kusagil kolmas silm, mis on kiivalt teistele majaelanikele suunatud.

Õnneks tegin eile söögi kaheks päevaks, muidu oleks kana nagunii lootusetult põhja kõrbenud. BÖÖ!

25. juuni

Palju õnne kallid sünnipäevalapsed, kellel just just on sünnipäev olnud ja kel täna sünnipäev on. Kallid Erik, Getu, Grete, Liisu– palju õnne! Loodetavati jõudis postiljon oma aerupaadiga õigeks ajaks teieni!

Meie kodulinn on ikka veel Darwin – soojuse, ilusate päikseloojangute, geckode ja iguaanide, soolaveekrokodillide, ookeani ja heleroheliste konnade linn. Linn, kus on küll palju kõrgeid maju madalamate seas, autoderivid tiptundide ajal ja sumisevad tänavakohvikud, aga kus ei ole õnneks sellist suure kihava sipelgapesa tunnet.

Praegu on Darwinis kuiv hooaeg, ehk siis mussoonivihmad on lõppenud ja päeval on 32 kraadi sooja. Selline kuumus väsitab vahel omajagu, aga samas on ka tõeliselt mõnus, kogu aeg soe! Peale lühikeste seelikute, pükste ja õhukeste särkide ei ole muud vaja. Mõnel õhtul kui temperattuur langeb vahel harva 20 kraadini, hakkab vahel jahegi, kerge on siinse palavaga harjuda. Öösiti on harilikult 22 kraadi sooja ja meie toas, mida kesklinna lähedal peatänaval üürime, on pisut raske magada kuna me laes on ainult fan ehk tuulik, konditsioneeri ei ole ja samas on see heagi – pidev temperatuuri vaheldumine ei tee tervisele head.

Taotlesin endale tööviisa, selle saamine on siin keeruline ning ootan oma vastust juba pea kuu aega. Seni oleme proovinud mustalt töötada aga kuna seljakotirändureid on Austraalias väga palju, siis nii mõnedki peavad Darwinist edasi liikuma, et kusagil mujal tööd leida. Majanduslangus on ka siin suur ja tööle võetakse esmajärjekorras ikka kohalikke ja siis viisadega rändureid.

Kuid kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ja nii käibki Ats juba kolmandat nädalat „mustalt” tööl. Kunagine tööandja Derek sebis Atsi oma sõbra juurde tööle, Atsi päevad mööduvad kusagil maantee ääres, kuhu tema tiim maasse millegiparast mingeid torusi paneb :-). Atsi ülesanne on väikse kopaga meestele liiva ja kruusa viia, aga enamus päevadel on Ats väsinud mitte midagi tegemisest. Siinne töökultuur on meie omast vägagi erinev, kõike tehakse teokiirusel - ega töö ei ole jänes, kes eest lippab. Küll jõuab! Muidugi on vahel mõnus kergelt võtta aga kummalisel kombel ei oska vähemalt meie kaks niimoodi olla, peame kõvasti harjutama. Armutult pealaele paistev päike väsitab enamgi kui töö ja kuidagimoodi õnnestub Atsil isegi mittemidagi tegemise päeval tolmuse musta murjanina koju tulla.

Mina olen ka mõned päevad „mustalt” musta tööd teinud, Darwinisse ehitatakse mitmeid ja mitmeid uusi kõrgeid maju sest troopika tõmbab nii turiste kui ka kohalikke alt külmast lõunast siia suvitama ja mõneks kuuks peatuma. Käisime majanaabri Joe`ga (Taiwani tüdruk) valmivate majade aknaid pesemas ja siseviimistlustöid tegemas. Eile ööselgi töötasime kuus tundi ja täna võtan vabalt.