tag:blogger.com,1999:blog-80313933460455433292024-03-27T02:58:58.602-07:00Konnad maailmarändurid tegutsevad jälle :-)Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.comBlogger68125tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-7514316639379029192024-03-27T02:58:00.000-07:002024-03-27T02:58:16.208-07:00<p><span face="Arial, Helvetica, sans-serif" style="background-color: white; color: #222222;"><span style="font-size: medium;">KEVADEL tunnen ma, et ma olen kõikvõimas! Ma tahan luua ja laulda, kasvatada ja kirjutada. Nii ka sellel kevadel! Igal pool, kuhu ma vaatan, näen ma midagi loodavat. Kevad loob iseennast! Nagu mustasilmne ja mustajuukseline Ronja Vendades Lõvisüdametes, tahab mu rinnust välja pääseda kevadehüüd, mis äratab kõik varjutrollid, tötskääbused ja isegi metsmardused! Ma raputan end puhtaks nagu loomanaha, mis on liiga mitmeid kuid liikumatult kamina ees lebanud ja karva seest lendlevast kurvast hallist tolmus saab alguse muusika! </span></span></p><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;">Ühesõnaga - ma kavatsen nüüd aegajalt kirjutada! Kevadest, lastest, loomadest, taimedest ja kurat teab veel, millest! Milleks ja kellele? Kui kaua, kas kuni järgmise sügiseni? Kes seda teab!? Kirjutan nii kaua kuni kirjutan. Kui Sa tahad, siis loe. Kui ei taha, ära loe, mõlemat moodi on mõnus sest eelkõige kirjutan ma seda kõike iseendale. </span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;">Eile oli hoopis teistsugune päev, päikesest ei olnud lõhnagi ja me käisime Loksal Memme vaatamas. Memm on 97. Ta tundis meid ära ning kuigi see ei olnud rõõmus äratundmine, oli see siiski äratundmine. Pisitasa olen hakanud aru saama, et see Memm, keda ma olen alati südamest armastanud, seikleb juba aastaid kusagil erinevate ajastute vahel, ihates ära, ihates oma lapsepõlvekoju. Ta ei jaksa enam, ta tõesti ei jaksa enam, ometi hoiab miski teda siin kinni ja tagasi. Armas, armas Memm!</span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;">Selline lühike aga suure poweriga kirjutatud postitus ongi täna. Ma lõpetasin just oma kolmanda (!) kohvi täna ja lähen kuulan nüüd oma taimetittedega kasvuhoones Norah Jones´i edasi. Neile meeldib see. Ja mulle! </span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;">Aitäh, kevad, et Sa alati tuled! Ilmselt ma ei väärtustaks Sind pooltki nii palju kui Sa tihemini käiksid... Sa oled igal aastal nagu see armas sõber, keda ei ole kaua kaua aega näinud, aga kes on endist viisi eriliselt eriliselt armas ja oodatud ja kellega nii lihtne ühist keelt on leida.</span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;">TÄNA MA ARMASTAN!</span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span></div><div style="color: #222222; font-family: Arial, Helvetica, sans-serif;"><span style="font-size: medium;"><br /></span><div class="separator" style="clear: both; text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgI8oOd2r-bI0cvcKY2pEwrNbgHmHI7KMhxUbDGtDm6srfHIj_FGwfNPBWb21ufNGmpqGZZgJv4yXZzgNWavnp_DAaKS_ZbXSrBnxomzv6QNIwYbNmMJ59KmecejtKg2gB0RJVDe-Z3gead3DV3ng5hI0oN1BPOOEY5HnoF-m2duWeW9LS91l4HZj2iCJfI/s5184/IMG_2704.JPG" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="3456" data-original-width="5184" height="213" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgI8oOd2r-bI0cvcKY2pEwrNbgHmHI7KMhxUbDGtDm6srfHIj_FGwfNPBWb21ufNGmpqGZZgJv4yXZzgNWavnp_DAaKS_ZbXSrBnxomzv6QNIwYbNmMJ59KmecejtKg2gB0RJVDe-Z3gead3DV3ng5hI0oN1BPOOEY5HnoF-m2duWeW9LS91l4HZj2iCJfI/s320/IMG_2704.JPG" width="320" /></a></div></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-50342990487329087182011-11-04T06:35:00.000-07:002012-01-12T12:38:18.009-08:00Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-17713096343029638922010-03-19T00:45:00.000-07:002010-03-19T00:51:47.624-07:00<div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiE4lfvBg6Lr4obtmVPyvE69P2U5ekWIPh7ica8TfitzZDgFXp5Vq-RWidRsDeq9mBmdXxjMM6z9o2ggK1rYFIMm6b0sk7FKIPXZJycZ5-pEPqbUDFrPhS5D3G98L_H_CzQSnMXYJ9usvWF/s1600-h/P3080312.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450248680828344658" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiE4lfvBg6Lr4obtmVPyvE69P2U5ekWIPh7ica8TfitzZDgFXp5Vq-RWidRsDeq9mBmdXxjMM6z9o2ggK1rYFIMm6b0sk7FKIPXZJycZ5-pEPqbUDFrPhS5D3G98L_H_CzQSnMXYJ9usvWF/s400/P3080312.JPG" border="0" /></a><strong> Nogasel</strong></div><div align="center"><strong><br /></strong><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-rD_pWSe-SmDys1eh4XyFTMXlajH1zNkpJcJ7od4vxUX_Vw7Lh4w2owicJsW_r1OFl1Y8d9i-IZKhhK0U9yiPRdAn_95HIkdpDpN9G9LgLX3N3wynt9stdzPB-4MK0nAsQ5z1Cbtr6xoi/s1600-h/P3080305.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450248661908177058" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-rD_pWSe-SmDys1eh4XyFTMXlajH1zNkpJcJ7od4vxUX_Vw7Lh4w2owicJsW_r1OFl1Y8d9i-IZKhhK0U9yiPRdAn_95HIkdpDpN9G9LgLX3N3wynt9stdzPB-4MK0nAsQ5z1Cbtr6xoi/s400/P3080305.JPG" border="0" /></a> <strong>Frangipaanidepuudest alle majaka juurest mereni<br /></strong><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRCY0K7J8rPnM0et1H3cA1uEP-Xv7l3fOsrQu7tBHcT753kz-WoHY6k_s9vZzTpm6xt5aHPct0d20df0kFMADZUNkhWko3xbXrfSLqxSwCWG-vnhmXRi4g1YG3e0-3rlTOFdGhxNx9mmGN/s1600-h/P3030214.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450248653980428050" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjRCY0K7J8rPnM0et1H3cA1uEP-Xv7l3fOsrQu7tBHcT753kz-WoHY6k_s9vZzTpm6xt5aHPct0d20df0kFMADZUNkhWko3xbXrfSLqxSwCWG-vnhmXRi4g1YG3e0-3rlTOFdGhxNx9mmGN/s400/P3030214.JPG" border="0" /></a> <strong>Väga vana puu</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6D7Kqv_bwpDrzp5fSpuMI4aiF-ZJudIU-sk0I2pHL48lGqYvjX4WsltSNu3T0tt6c86R07mMQx9mlRyZCZ2kYAUfTIiTATLWenX58YjaaY-F50Kw8QimGBc_c09EUDx11VQkaar1NG4xt/s1600-h/P3040232.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450248643468228898" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi6D7Kqv_bwpDrzp5fSpuMI4aiF-ZJudIU-sk0I2pHL48lGqYvjX4WsltSNu3T0tt6c86R07mMQx9mlRyZCZ2kYAUfTIiTATLWenX58YjaaY-F50Kw8QimGBc_c09EUDx11VQkaar1NG4xt/s400/P3040232.JPG" border="0" /></a><br /><strong>Nogase teine külg</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibXSSgREMyWxenDyr-YIbzJb2BNRXHjWYsTgiW6nKBZ5KkBgECLM5rsCYQyrW6tHoL12s8ew5Zi19OkvJvEVbEhLhwRqMLaHtlD7ojCClaWqSwI6M0NTRm2X9pQ_R3D84sS0OGXG4Ilihf/s1600-h/P2130083.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450248628527102962" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibXSSgREMyWxenDyr-YIbzJb2BNRXHjWYsTgiW6nKBZ5KkBgECLM5rsCYQyrW6tHoL12s8ew5Zi19OkvJvEVbEhLhwRqMLaHtlD7ojCClaWqSwI6M0NTRm2X9pQ_R3D84sS0OGXG4Ilihf/s400/P2130083.JPG" border="0" /></a><br /><strong>Meritähed Tuulise saare juures</strong><br /><br /><br /><br /><div></div></div></div></div><br /></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-28531768847200493362010-03-19T00:38:00.000-07:002010-03-19T00:45:12.699-07:00Pildid elust saartel<div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3P7CT_i2yIiKWE0gclc5xGbrnI2ez7qM3L8fRA6T-F701tEX1OHWGpj0R1f2as9_u5LGjd-icI7xVN70xb0zAn8JmTYBIe-qDek0DxMdyMjHFknMWSL-O-H4IVbsLUA2U1tQ_JTPH5M6q/s1600-h/P3090329.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450247046268933554" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3P7CT_i2yIiKWE0gclc5xGbrnI2ez7qM3L8fRA6T-F701tEX1OHWGpj0R1f2as9_u5LGjd-icI7xVN70xb0zAn8JmTYBIe-qDek0DxMdyMjHFknMWSL-O-H4IVbsLUA2U1tQ_JTPH5M6q/s400/P3090329.JPG" border="0" /></a> <strong>Üks kaladest kes elab koralli lähedal</strong></div><div align="center"><strong><br /></strong><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-qOzfgiXKmJq5TbZKTqmww7r31qjgOlJjcwifqOsVQ9zTY0L2nVNgc4sbIfagyGM7Z0PqSu4-YJdOn1Cwjx-DaNUXpRdWYtEoyonzaIL_HI6a5gPPzMxCVRKEnOVhR3OZSAbluJrfEqHM/s1600-h/P3120358.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450247028443285570" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-qOzfgiXKmJq5TbZKTqmww7r31qjgOlJjcwifqOsVQ9zTY0L2nVNgc4sbIfagyGM7Z0PqSu4-YJdOn1Cwjx-DaNUXpRdWYtEoyonzaIL_HI6a5gPPzMxCVRKEnOVhR3OZSAbluJrfEqHM/s400/P3120358.JPG" border="0" /></a><strong> Nogase saarel</strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjejpw_ikqYXn8Q_-K1ehwM20cNwEby94RL_T2l8gBytX_rNrIS6F7UnAxRCS6lKlYQKbzZ6hkER5dwCMReNUWxUBeLKQ9ND68EHB_a4E3_fXJnosFQC-C5J_XpY5cMecxNlSITgjCh-5tg/s1600-h/P3080326.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450247016753772194" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjejpw_ikqYXn8Q_-K1ehwM20cNwEby94RL_T2l8gBytX_rNrIS6F7UnAxRCS6lKlYQKbzZ6hkER5dwCMReNUWxUBeLKQ9ND68EHB_a4E3_fXJnosFQC-C5J_XpY5cMecxNlSITgjCh-5tg/s400/P3080326.JPG" border="0" /></a> <strong>Kookosmahl ja lõke<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqRB2V5AstwdOKYd55Nvlkpvm8VbIMXKQLAcgeqAkR_AtTQfsU0VL_1iQyTVTd4Mcf541hZlAQGSggPVAC8aik9cS_WLnY1_a24_3qAMlpdCyPEXOxmfFIOtt3MuW_X-2auDf9nED7r326/s1600-h/P2180148.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450247000683593922" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiqRB2V5AstwdOKYd55Nvlkpvm8VbIMXKQLAcgeqAkR_AtTQfsU0VL_1iQyTVTd4Mcf541hZlAQGSggPVAC8aik9cS_WLnY1_a24_3qAMlpdCyPEXOxmfFIOtt3MuW_X-2auDf9nED7r326/s400/P2180148.JPG" border="0" /></a><strong> Kuidas Ats kookoseid toob :)<br /></strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOpE8VH9h6phtqa6uTZdTVs0W_gdTzkRU-TDsR9Dcv39MTbHH0zIace7vXCXhM4R1HvaLP4kWOUlfHbSr6ZVz6zNMZGIP3_Hxan7sr0zy2-5tXsq-PYEBxWryHRZx5pXDQbAypTfh7tm16/s1600-h/P2130103.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450246988643462290" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjOpE8VH9h6phtqa6uTZdTVs0W_gdTzkRU-TDsR9Dcv39MTbHH0zIace7vXCXhM4R1HvaLP4kWOUlfHbSr6ZVz6zNMZGIP3_Hxan7sr0zy2-5tXsq-PYEBxWryHRZx5pXDQbAypTfh7tm16/s400/P2130103.JPG" border="0" /></a><br /><strong>Õhtumaius<br /></strong><br /><br /><br /><div></div></div></div></div><br /></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-17183480569090224112010-03-19T00:28:00.000-07:002010-03-19T00:38:13.000-07:00Pika aja tagant :)<span style="font-size:130%;"><strong>Veebruari keskpaik<br /></strong><br />Juba kolm viimast päeva on me uuel saarel olnud väga tuulised – liiva jagub küllaga nii telki, söögi ja joogi sisse kui ka patjadele ja taskutessegi. Oleme väikesel asustamata saarel (millel ei ole nimegi sest see on päris väike saar, nimetame seda ise Tuuliseks saareks) kus on mõned palmipuud ja valge liiv. Saar asub Panai ja Guimarase saare lähedal, oleme oma reisimisega Filipiinidel jõudnud ära teha juba pika tiiru ja läbi on käidud mitmeid mitmeid suuremaid ja väiksemaid saari.<br /><br />Peale Tiklingit olime mõned päevad Samari saarel, auklike teedega vaene aga väga ilus saar – kõikjale paistsid kookospalmipuude meri, meri ja riisipõllud. Külad olid ehitatud pikapika joruna kõigest meeter maanteest ja paarkümmend meetrit merest, nii et kogu tegevus kohalikel jääb maantee ja mere vahele ja merele. Samari ühes suuremas linnas Calbayogis sõime jälle isu grillkanast täis, lasime pesu ära pesta ja ostsime praamipiletid Cebu saarele. Cebule viis meid seekord palju usladusväärsem meresõiduk – praamil olid isegi päästeparved ja päästevestid. Merereis kestis kaksteist tundi, õhtul kella seitsmest hommikul seitsmeni. Kajuteid olin praamil vähe, reisijad magasid välisdekil üksteise kõrvale paigutatud narivooditel, terve dekk oli siniseid narisid täis. Me soetasime endile parema une nimel mõnusa suure kajuti ja vaatasime õhtul üle pika aja dvd-si.<br /><br />Cebu oli me jaoks plaanitud vaid läbisõidusaareks, Cebu on üks Filipiinidel üks suuremaid linnasid peale Manilat ning täiendasime oma raha tagavarasid Cebu city´s, siis sõitsime neli tundi lõuna Cebusse ning samal päeval sõitsime praamiga üle Negrose saarele Dumaguete linna.<br /><br />Suurel Negrose saarel kasvatatakse palju suhkruroogu, suured suhkrupõllud laiutasid üle mäeküngaste. Rentsisime Dumaguetest mootorratta – oh õudust, liiklus oli veel palju hullem kui Balil sest liiklusreegleid kas ei ole või siis ei peeta neist mitte mingilgi määral kinni. Ei kehti ei parema-, ei vasakukäereegel, ei kasutata suunatulesid ning liikluses olime ohtlikuteks elementideks meie oma rattaga sest Ats oli vast ainus, kes üritas ohutult ja teistega arvestades ringi liigelda. Kanu-koeri-kasse ja teel kooserdavaid kohalikke oli teedel küll palju vähem kui Indoneesias, aga sellegipoolest jagus küllaga närvikõdi.<br /><br />Sõitsime kolmekümne kilomeetri kaugusele Twin Lakes rahvusparki, kus on kaks rohekassinist kraaterjärve. Kenad vaated, aga midagi eriti ilusat ei olnud, nägime aga väga suurt sajajalgset ses rahvuspargis ja see oli midagi uut ja huvitavat.<br /><br /><strong>Negroselt Guimarasele</strong><br /><br />Buss maniakaalsete sõidumaneeridega juhiga viis meid lõuna Negroselt loode Negrosele, kus veetsime paar päeva ning kust viis me tee edasi väiksele Guimartas saarele. Meresõidukiks oli seekord suurematsorti banka, ehk siis puidust paat, mis näeb välja nagu seest tühjaks õõnestatud leivakooruk ja kuhu laetakse võimalikult palju rahvast ja kaupa. Kõikidele pardale minejatele anti päevinäinud päästevestid, tavaliselt nendega siin ei jännata ja naljatamisi mõtleime, et see leivakooruk peab vist küll eriti kahtlane olema kui isegi filipiinod päästevestid kasutusele on võtnud. Pardale ronisime puitredelit mööda, mäletan, et Memmel ja Taadil oli Saare-Sopil sarnane redel kanade kanaõrrele ronimise jaoks ehitatud. Kaks kohalikku seisid redeli juures ja mängisid käsipuu rolli – üks hoidis pambusekeppi ühest otsast ja teine teisest, nii said reisijad treppi mööda käsipuud kasutades paadile.<br /><br />See merereis oli seni olnutest ebameeldivaim, oli suur küljelaine, mis tõi kerge merehaiguse haigutamise ja loiu tundega nii merekarule Atsile kui ka mulle. Aeg, mil lainetel loksusime, tundus meeletult pikk, kuigi sõit kestis umbes kolmveerand tundi. Poovad ja pigistavad päästevestid söendasime alles Guimarase kaldavetes ära võtta, seal, kus lained juba väikesed. Sama treppi ja käsipuud kasutades ronisime kõik üksteise järel kindlale maapinnale ja tänasime kaldal olles mõttesseda head, kes meid ses leivakoorukis kaitses ja kes me üle vahti peab.<br /><br />Guimarase saarele jõudmine tekitas pärale jõudes segadust – suur hulk kohalikke kogunes sadamas me ümber, kõik tahtisid teada, kuhu me tahame minna. Kust kurat me seda peaksime teadma, eriti veel peale sellist merereisi! Need me ümber tekkivad uudishimulike parved teevad mõnikord nalja, mõnikord aga ärritavad ja nii oli seekord, kui tahtsime natuke mõtteid koguda ja hingata. Mingitmoodi leidsime end õige pea ühel mootorrattal istutuvat – lenksul oli Atsi hiiglamasuur seljakott, sadulas kõrvetava päikse eest üleni riiete sisse mähitud juht, siis väikest seljakotti kinni hoidev mina ja minu taga Ats, minu suur seljakott seljas ja üks väikestest seljakottidest veel käes. Üllatus ka meile endile kui palju inimesi ja asju mahub ühele väiksele motikale. Peale põrgulikule paadireisule järgnes põrgulik motikareis auklikul teel, motikamees viis meid paarikümne kilomeetri kaugusele Guimarase pealinna San Migueli, kuhu jõudes kogunes me ümber veel suurem hulk kohalikke kui ennist sadamas. Sellistel hetkedel tahaks ära koju, kus kõik mõistavad su keelt ja kus teed on tuttav ja lihtne. Ma usun, et igal rännulisel tuleb selliseid hetki ette. Soovisime leida taas ühe väikse üksiku saare, et mõned päevad vaikust ja kõigest eemalolekut nautida.<br /><br /><br />Guimarase infopunktis kohtusime turismindusega tegelevat Richardit, kes viis meid algul motikaga ja siis edasi väikse bankaga Guimarase lähedal asuvale pisikesele saarele. Jõudsime saarele peale keskpäeva, ranna ilu võlus meid randudes nii palju, et ei osanud algul varjuandvate puude ja ka küttepuude vähesust tähele panna. Alles siis kui Richard oli paadiga juba kaugel ja leitsak aina halastamatuks muutus, hakkasime palavusega võideldes kaasasolevate abivahenditega rannale midagi varjutaolist kompunnima. Kõige keskele sai telk, selle kohale tamiiliga puuoksa külge riputatud telgikate ja katte ümber keskelt pooleks käristatud tekiümbrik. Kasutust leidsid ka haaknõelad, mis olid seni reisi ajal niisama kotis oma aega oodanud ning kusagilt võsast võlus Ats välja kaks pikka puuvaia, mille külge kinnitasime tekiümbrise. Varjualune sai aus ja täitis igati oma ülesannet. Tööga rahul, vedelesime tükk aega vees, siis tegime lõkke üles ja õhtustasime uuel saarel.<br /><br /><strong>Uued avastused<br /></strong><br />Vesi saare lähedal oli niivõrd selge, et nägime maskitagi hästi veepõhja. Suured kühmudega ja erivärvilised - helepruunid, oranzid ja lillakad - meritähed ja suurtesse kogumikesse koondunud pikkade piikidega ja imelike helendavate silmadega merisiilikud olid eriti vahvad avastused uuel saarel. Mõõnaga nägime meritähti eriti palju, peale nende kühmudega suurte meritähtede oli saare lähedal küllaldaselt veel ka vanu tuttavaid, siniseid meritähti ja väikseid valgeid ja roosakaid tähti.<br /><br />Õhtul avastasime rannalt suurematsorti krabid, kelle liha me hiljem potti panduna maitsesime – tõeline delikatess.<br /><br /><strong>Ootamatu külaline<br /></strong><br />Teise saareloleku päeva hilisõhtul, just siis kui olime juba mõnuga uinunud, ärkasime korraga hullu ragina peale põõsastes. „Aim gonna meik faiier, aim gonna meik faiier, this is mai grändfaathers ailand” – keegi pisikese taskulambiga ja väga väga segi sammude ja sõnadega müdistas me telgi juures põõsastes. Unesegasena ei saanud me Atsiga kumbki kohe aru, mis toimub. Alles siis, kui see keegi üritas pool meetrit me telgist endale lõket teha, läksime välja ootamatu saarenaabriga tutvuma.<br /><br />Ats kasutas oma parimat veenmisoskust, aga ülipurjus kalamees, kes saart väljamagamise ja lõkketegemise paigana tahtis kasutada, et siis koiduvalguses taas merele minna, tahtis jäärapäiselt me telgi kõrvale tuld teha. Õnneks oli mehe välgumihkel märjaks saanud või siis näpud lihtsalt kohmakad ja sõnakuulmatud ning ka tulematerjal viletsapoolne, lõke ei tahtnud ega tahtnud süttida.<br /><br />Kalamees oli visa hingega ja proovis ikka uuesti ja uuesti me telgi taha oma kokku kogutud kolme kõrt süüdata, aga viimaks sai gaas välgumihklist otsa. See kainestas tuletegijat natuke, nüüd tahtis ta meie välgumihklit laenata. Kuna lõke telgis ei olnud me jaoks sellisel kellaajal eriti paeluv mõte, ütlesime, et meil tikke ja välgumihlit üldse ei olegi, seda kalamees muidugi isegi peale ärajoodud alkoholi kogust eriti uskuda ei tahtnud – kõigil kes on üksikule saarele tulnud, peab ju ometi tulesüütamise vahendid olema. Lootsime, et vennike vähemalt teisele poole randa kolib või siis oma paadiga mõnele teisele väiksele saarele läheb, aga ei olnud meil sellist õnne. Mees istus natuke aega nõutult liival ja keeras siis end pikema jututa me telgi taha kividele magama. Soovis meile head ööd, peeretas korra ja hakkas siis häälekalt norskama.<br /><br />Meie Atsiga erilist sõba sel ööl silmale ei saanud, hommikul pakkisime asjad ja Ats viis enamus asjadest mõõnaga teisele saarele, ristisime uue saare Tuuliseks saareks. Oleme siin saarel juba kaheksa päeva olnud, purjus kalamehi ei ole enam käinud ja kuigi tuul teeb olemise vahel kehvaks, on see ilus saar ja avastamist saare lähedal palju. Ühel päeval ujusime umbes poole kilomeetri kaugusele koopasse, mille sees oli varjatud rand.<br /><br />Natuke kõhedust tekitavad vee põhjas pikad veemaod, keda oleme mitmeid ja mitmeid kohanud. Maod on sinise-, valge- ja mustratriibulised, paaril korral olen mina otse nende peal vees ujunud. Olime madude lähedal alati ettevaatlikud ja ujusime eemale, hea oli ka sest alles hiljem saime teada, et tegu on mürgiste tegelastega, kes küll ise ei pruugi halbade mõtetega lähedale tulla, aga õnn võib muutuda, kui neil on halb tuju või munad, mille eest vaja hoolt kanda.<br /><br /><strong>3. märts</strong><br /><br />Oleme sel aastal vist kõiges natuke ajas maha jäänud – pole ka ime, võtsime selle aasta tund aega hiljem Indoneesias Tirta Ganggas külas vastu. Avastasime selle apsaka alles mõned päevad tagasi, nimelt näitas me telefoni kell kuu tervelt kuu aega valet aega ja me elasime rahumeelselt seda teadmata oma telefoni kellaaja järgi. Kuna Indoneesias kellaaja teadmine niikuinii erilist rolli ei mänginud, siis ei olnud sellest kõigest ka suurt lugu. Muidugi tundus imelik, et vana aasta õhtul tuli massöör külast tund aega varem ja tund varem hakkasid raketilaskmised. Me veel imestasime, et ei tea, kas siin on kombeks kell üksteist uus aasta vastu võtta ja kui me meie kella järele kell 00.00 üle riisiväljade „Head uut aastat” karjusime ja küla oli juba vaikseks jäänud, siis ei kahtlustanudki, et hoopis meie ajast maha oleme jäänud. Jaanuarikuu lõpupoole kui kusagil juhuslikult õiget kellaaega nägime, saime alles kohalike varajase uusaastatervituse põhjuse teada.<br /><br />Kuigi kellaaeg on nüüd õigeks keeratud ja teame ka, mis päev on, olen blogi kirjutamisega tõeliselt ajast maha jäänud. Päevad Filipiinidel on möödunud päikese, merekohina, tänavamüraga - ühesõnaga vaikuses ja lärmakuses - vastavalt sellele, kus me parasjagu oleme. Praegu oleme taas täielikus vaikuses, oleme leidnud jälle ühe võrratult ilusa asustamata saare, kus veedame teist päeva.<br /><br />Seekordse saare nimi on Nogas saar, sõitsime kolm tundi Panai idakallast mööda Iloilo linnast väiksesse vaiksesse rannakülla Anini-y ´sse. Pool teed oli asfalteeritud, pool asfalteerimata tolmuteed ja kuna bussidel aknaid harilikult ei ole, siis saime korralikult korralikult tolmusteks. Jäime üheks ööks ranna resorti puhkama, õhtul käisime paadimeest otsimas, kes me uuel päeval Nogasele viiks ja aitasime külarahval suuri võrke päikseloojangu ajal merest välja sikutada – kalasaak oli tol õhtul kahjuks kasine.<br /><br /><strong>Majakasaar Nogas<br /></strong><br />Nogase saare külastajad peavad muidu küll kella viieks õhtul lahkuma, aga me käisime kohalikus omavalitsuses ja hiljem veel majakavahi jutul ning saime mõlemast kohast loa saarele kümneks päevaks jääda. Kui meile siin eriti meeldib, toome vahepeal külast paadiga vett ja toitu juurde ja jääme pooleks kuuks. Praegu oleme küll saarega nii rahul, ilus ja vaikne, värviline korall ja kalad. Õhtupoole proovime kalaõnne ka, siis kui mõõn algab.<br /><br />Anini-y ranna liiv on musta värvi, kilomeeter-poolteist eemal oleval Nogasel aga on liiv valge ja suhkurjas. Palmipuusi on mõned üksikud, saarel on majakas ja sinnani viiva tee äärde on kunagi istutatud frangipaanipuudest allee. Korall saare juures on uskumatult ilus, oleme juba mitmeid kordi snorgeldamas käinud, sadade kollaste ja helesiniste ja muud värvi kalapavede keskel ujunud ja mõndagi uut näinud. Näiteks on siin kalad, kes ujuvad täiesti teistpidi kui normaalsed kalad: ujudes hulbivad ninad neil allapoole ja sabad ülespoole, uskumatu lugu! Erakordne oli ka mitmevärviline naljakate silmadega suure kreveti taoline olevus ning siis veel keegi tegelane, kes elab koralli all ja kellel on hiiglamapikad vurrud, aga väga vähe julgust, seega ei näinudki me kunagi päris täpselt, kes pikkade vurrude omanik on.<br /><br />Õnneks on saarel puid, ei pea varju ja lõkkematerjali pärast muretsema. Eile panime telgi küll natuke valesse kohta, täna hommikul paistis päike otse telki, nii et muutsime täna oma „rannamaja” asukohta. Telgi lähedusse tegime lõkkeaseme ja kogusime hea hulga puid. Vee ja veekanistrite leidmisega abistasid kohalikud ja eile hommikul saabusime oma joogi- ja toidulastiga saarele. Kui saarelt tagasi läheme, anname oma magamiskoti ja ujumislestad kellelegi toredale kalamehele, kellel neist abi on. Ka osadest riietes tahame lahti saada ja hea on neid anda just nendele, kellel neid väga vaja läheb.<br /><br /><strong>Kohalikust kulinaariast ja muust<br /></strong><br />Eelmiselt tuuliselt saarelt tulles olime üle nädala Iloilo linnas, leidsime suure mõnusa toa ja kuigi saarel käimised on meeletele lõõgastavad, siis telgiööd väsitavad endale arusaamata ja peale saaretamist on hea mõnda aega jälle tsivilisatsioonis elada. Meile tähendab see grillkana söömist, külmi rummkoola kokteile ja sooja dušsi. Kehakasvult pisikesed filipiinod kosuvad silmnähtavalt sest rämpstoiduketid on laialt levinud ja kiirtoitu armastatakse. Kohalikud toidud – riis ja mingi kahtlane lihamöks kõrvale- ei ole meile eriti maitsvad ja seega sööme linnades olles tihti terve grillkana, kõrvale saab riis ja omatehtud tomati-kurgi- ja sibulasalat.<br /><br />Üks ebaharilikematest söökidest, mida kohalikud armastavad, on lillaks värvitud munad. Oleme mitmetest kohtadest küsinud lihtsalt huvi pärast, et mis värk nende munadega on ja miks nad lillad on. Lillaks värvitud munas, uskuge või mitte, on juba poolenisti tibuks arenema hakanud paks sisu, mida riisi kõrvale süüakse. Munad pannakse liiva alla päikse kätte valmima, aga millest nad lillad on, ei olegi aru saanud.<br /><br />Eluga Filipiinidel oleme endiselt väga rahul. Ainuke halb kogemus on senimaani õngeridvast ilma jäämine, eelmisel saarel olles jättis Ats sööda ööseks vette ja hommikuks oli ritv läinud. Isegi kui kala oli õnge otsa, ei oleks saanud ta ritva vette tõmmata, ilmselt oli õhtupimeduses kohalik kurinahk ridva ära näpanud. Natuke uskumatu lugu meie jaoks, aga muud seletust loole ei ole ja nüüd püüame peale õngest ilma jäämist kala lihtsalt tamiili, raskuse, konksu ja korgiga.<br /><br />Filipiinod on helded, sõbralikud, väga viiskad, usaldavad, lihtsameelsed (natuke totud ka) ja muretud. On heal järjel olevaid ja väga väga vaeseid. Enamus maarahvast on lihtsalt väga vaesed, kes elavad palmipuudest ehitatud majakestes ja püüavad päev läbi kala. Linna vaestel on mõnelgal määral kergem elu ja paremad majad. Neid, kelle elu on mingil hetkel hoopis sassi läinud, jagub linnatänavatele kätt välja sirutama. Vaesus aga kellegi meeli ei rõhu, uskumatult rõõmsameelsed ja optimistlikud on enamik rahvast, selles mängib kindlasti rolli ka soe mõnus kliima.<br /><br /><strong>9. märts</strong><br /><br />Nädal Nogasel on sipsti mööda saanud. Ats kõigutab puude vahele riputatud võrkkiiges jalgu ja uurib Lonely Planet Philippines raamatut ja mina seadsin end sisse puude all punasel tekil. Mida on toonud meile viimased päevad?<br /><br />Rutiinihirmu siin ei teki, siiski on päevade jooksul välja kujunenud teatud kava. Hommik algab kella poole seitsme ja seitsme vahel, tavaliselt on hommikud tuulisevõitu ja tuul vaibub lõuna ajal täielikult maha, just siis kui on kõige kuumem aeg. Viimased ööd on olnud täiskuu, nüüd on õnneks juba keegi suure tüki kuust ära hammustanud ja kuu ei tiku enam eriti me telki und segama. Millegipärast ei lase täiskuu heal unel tulla, olete ehk isegi seda mõnikord tähele pannud. Telgis, mille seinad on õhukesed, kumab valgus eriti hästi läbi ja uni on lünklik ja segaste unenägudega.<br /><br />Peale ärkamist võitleme mõnda aega tuulega, et lõket üles saada. Siinkohal peame olema ettevaatlikud, sest tulease on metsajoone lähedal ja mets krõbekuiv. Hull lugu oleks saar põlema panna, anti ju meile lahke luba siin olemiseks. Ühel õhtul juba juhtus tulega väike apsakas, mida me ei osanud ette näha. Peale söögitegemist ei visanud me sütele kohe liiva peale ja ilmselt lendas tükk sütt natuke eemale ja sütitas põlema me eemale virna kogutud tulepuud. Hea oli, et Ats märkas, poleks palju aega võtnud, et kuivad puulehed tuld oleks hakanud võtma ja siis oleks juba kõik minutitega levinud. Oleme nüüd palju ettevaatlikumad.<br /><br />Kohvi- ja teevesi läheb kiiresti keema. Hommikusööki sööme puu all vilus linal. See on päeva üks mõnusamatest osadest. Tavaliselt räägime siis kodustest – teist, ja arutame maailma erinevaid asju. Peale seda hambapesu, kohvitasside pesu. Siis loen mina võrkkiiges ja Ats lesib vilus linal sest tema raamat sai läbi. Loetud ja lesitud, kreemitame end sisse ja läheme rannale jalutama. Linal päiksevõtt on mõtetu piin, päike on niivõrd kuum, et enamjaolt istume puu all linal või siis jalutame sest ülal liigub ikka rohkem õhku. Otsime rannakarpe ja mõnikord jalutame majaka juuurde. Majakavaht elab Anini-y´s, me pole teda saarel kordagi näinud ja kedagi teist siin ka eriti ei käi. Vaid eile, pühapäeval, oli saarelkäijad, aga keegi ei lärmanud ja õhtuks läksid kõik jälle ära.<br /><br />Tõus ja mõõn on päris suured. Täiskuuga on tõusud ja mõõnad eriti suured, nii et nüüd on terve päev tõus olnud ja meri lähedal. Hommikuse umbes tunniajalise snorgeldamise teeme tõusu tuleku ajal. Tuulega on lained suuremad ja snorgeldamine pisut kehvem sest lained kiigutavad vees palju ja vesi ulatub vahel snorklitoruni.<br /><br />Õhtuse snorgeldamise ajal hakkab mõõn ja vesi kipub poole pealt sogasemaks minema, mõõn tõmbab soga kalda poolt kaasa ja nähtavus on mõnikord natuke kehvem kui hommikul. Iga uus snorgeldamikord on teistest erinev, erinevad kalad ja kuigi korall on iga päev ju seesama, ei saa selle erinevate värvide ja kujude uudistamisest veel isu täis.<br /><br />Peale õhtust snorgeldamist oleme mõnel päeval kala püüdnud, see on päris keeruline protsess sest raskus ja konksud jäävad tihti koralli taha kinni ja Ats snorgeldab siis ja päästab sukeldudes raskuse koralli tagant lahti. Mina seisan korallil ja kerin tamiili kokku ja lükin erakvähkide taguotsi konksu otsa kui sööt on konksu otsast ära söödud. Ats võtab siis me õngekompunni ja viib selle ujudes eemale vette, sinna kus ta näeb maski abiga palju kalu olevat. Selle aja jooksul oleme neli-viis väikest kala saanud, need keerame fooliumi sisse ja küpsetame vähese soolaga süte sees. Nende kalade lõhn ja maitse on üle prahi...Veest välja tõmmata on neid küll natuke kurb sest nad on värvilised ja ilusad kalad, sellised, kes koralli juures elavad. Kala maitseb meile mõlemale väga, aga kalapüük on rohkem lõbu sest igasugust süüa ostsime Iloilo linnast kaasa.<br /><br />Peale kalapüüki teeme õhtusööki - see on lõkkel tehes alati maailma parim. Seekord võtsime kaasa kartulit ja maguskartulit ehk kumarat, spagette ja makarone, tomateid ja sibulat-küüslauku ning tomatikastet, kalakonserve ja konserveeritud liha. Kartulid lõikan väiksesteks tükkideks, siis ei ole nii kaua vaja neid keeta. Kartulite hulka saab tomatikaste, tükeldatud sibulad ja küüslauk, lihakonserv ja kõik see segamini miksituna peale mõnusat päeva on keelt all viiv söök.<br /><br />Peale sööki laseme leiba luusse (sest muidu arvab leib, et on hundi kõhus – nii ütles Taat), peseme merevees toidunõud, liivaga hõõrumine teeb nad täieti puhtaks ja hiljem loputame mageveega üle, et tassist vett juues soolast maiku juurde ei jääks. Jalutame mitu tiiru pikal rannaribal ja siis hakkavad juba tähed välja tulema, see on umbes kella seitsme ajal õhtul. Pimedaks läheb juba kella kuuest. Kes esimest tähte näeb, on selle õhtu tähtedemängu võitja. Hiljem kui taevas juba tähti täis, laotame lina rannale, paneme paksu bambusetorust puu pea alla ja uurime taevast, otsime satelliite ja soovime soove. Soove sellepärast, et langevaid tähti on siin igal õhtul palju ja tihti näeme samu langevaid tähti. Kui soov ka ühine on, siis see peab lausa täituma. Muidugi – soovi peab ju salaja mõtlema, seda välja ütlemata.<br /><br />Pealambi abiga otsime õhtul aktiivseks muutuvaid suuremaid erakvähke, keda me öösel konserikarbis hoiame ja hommikul või järgmise päeva õhtupoole kui on aeg kalale minna, siis saavad erakvähkide töntsakad ja täissöödud taguotsad söödaks üngekonksu otsa. Enne püüdsime krabisi ja kasutasime neid peibutistena, aga Tiklingi saare pere näitas, mis siinne rannarahvas söödana kasutab.<br /><br />Ja ongi päev läbi. Muidugi mahuvad päeva mingisse osasse veel tulepuude kogumine ja teised erinevad toimetused ning iga päev on eri nägu.<br /><br />Uskumatu aga tõsi – me reis hakkab peatselt peatselt lõpule jõudma. Rõõm on teid näha ja koju tulla, aga võrdselt kahju on ka rännuteed lõpetada. Elu on reis ja reis on selline nagu Sa ise selle kujundad ja mil määral elu naudid, on samuti enda kätes. Kes meid tunneb, see mõistab, et need päevad näiteks siin rannalgi, mis võivad ju tunduda lihtsalt redutamisena, on tegelikult maailma tähtsaimad ja mõnusaimad. Need on need päevad, kuhu me tagasi vaatame siis kui midagi igavamat tegema peame ja argieluga mässama hakkame. Tõsi, selle kokku kolme aasta jooksul rändamise peale läinud ajaliste ja rahaliste resurssidega oleksime ehk juba maja või vähemalt pool maja valmis ehitanud, aga siis ei oleks olnud me kõikides neis absurdselt ilusates paikades, kus meelel on lihtsalt nii hea olla. Kõik need maad, matkarajad, rannad, rändamise ajal kogetud Hunt Kriimsilma üheksa ametit (neid ameteid sai vist tegelikult kõvasti üle üheksa) oleks jäänud olemata ja millegi materjaalse nimel pingutades oleksime unustanud tegelikult elada. Mida nüüd kodus ette võtame, seda näitab homne päev, täna veel oleme Nogase hullutaval rannal tähti vaatamas ja soove soovimas. <br /><br />See blogi on kirjutades mõeldes Sulle. On kurb, et üle kümne lehelised paberkirjad seekordse reisimise ajal korra või kaks korda kuus Memme postkasti ei potsatanud, aga õde Irge, kes ikka terve pere eest hoolt kannab, printis blogi iga kord Memmele ja saatis postiga ära kui ise minna ei sanaud. Aitäh Sulle, Irge, selle eest! Tõeliselt tore, kui ka teised, kes blogi aadressi teadsid ja seda lugesid, sellest mõnu tundsid ja me rändu jagasid. See ongi ju olnud me blogi kirjutamise eesmärk.<br /><br /><strong>Aitäh sellele, kes meilegi enda eilsest, tänasest ja homsest aegajalt kirjutas! Elu ei saa olla, ei tohiks olla nii kiire, et korraks aega maha võtta ja jagaga oma päevi ja mõtteid sellega kellest hoolid</strong>.<br /><br />Blogi aadressi andsime teada vaid peredele ja parematele sõpradele. Kahtlemata, nagu oleme kuulnud, levis aadress natuke eemalegi ja sedagi on tore teada. Huvitav oleks teada, kui paljud me kaheksatteist kuud võõrsail oldud aega jälgisid. Blogipostituse all on kommenteerimise nupuke. Postita sinna paar sõna, kallis pereliige, sõber või veel võõras, siis on meilgi huvitav näha, kes meid lugesid ja mis emotsioonid tekkisid. </span>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-62480250356492486142010-03-19T00:14:00.000-07:002010-03-19T00:28:08.443-07:00<div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg340-5XfjHENe1kN1dGX3TnVYfxglZ6Jr9Q-ckFeDoeK9_xu8V9kWmTZIoVloQetu_VPCrcoeaoP2m2QLA_aX56RIySIINyue3xcdyX0yL-3LivIAdoWUw2LXcrMBEqE9ft0jWWWoMtMgU/s1600-h/P2150117.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450242439428599074" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg340-5XfjHENe1kN1dGX3TnVYfxglZ6Jr9Q-ckFeDoeK9_xu8V9kWmTZIoVloQetu_VPCrcoeaoP2m2QLA_aX56RIySIINyue3xcdyX0yL-3LivIAdoWUw2LXcrMBEqE9ft0jWWWoMtMgU/s400/P2150117.JPG" border="0" /></a> <strong>Sinised meritähed</strong></div><div align="center"><strong><br /></strong><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450242426535927554" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgasLR3RKxyetemV-NhgQb9OdDC6IPjzgSNEZQkZjJKvI6irASiv-JweIYpjUn4YX8RE8vVzV-CgZNGtG13mm1u1WvJfmbcD0mSLxpeSeGHUQ4_H31ZBfKhICeYcweya-PMZFl4-6HmaFq/s400/P3110349.JPG" border="0" /><strong> Me laager Nogasel</strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfcp96Y0ZqgV_yr3IudKXP_zc-F3CbnE-UyWFh6QDKKVnLW0pIHKYdi-_7ej06tp7Apd7JGuv-I18RakCa4prTOC4eHkFzM35cOfteUn0u5jFo-wwNWS8uVSqkbd_EPjT40aEieob92R1f/s1600-h/P2190161.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450242415469664818" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfcp96Y0ZqgV_yr3IudKXP_zc-F3CbnE-UyWFh6QDKKVnLW0pIHKYdi-_7ej06tp7Apd7JGuv-I18RakCa4prTOC4eHkFzM35cOfteUn0u5jFo-wwNWS8uVSqkbd_EPjT40aEieob92R1f/s400/P2190161.JPG" border="0" /></a><br /><strong>Lõkkeõhtu - igal saarel oleme enne äraminekut ühe või paar suurt lõket teinud<br /></strong><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgr36JdnfiY9RkX3ZAtSKamuP2lwhxHLxjLdaVqnUTrnbVTDKux9418885pJwjTNLm6LOTT2R0TaFNDMes0Rwxr4ZEWMnUmuT2y9d1xEWDRTbTEUWyZmKMTUpjqSfjLIpyDuU7Egkg9OJgN/s1600-h/P2180143.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450242400013064258" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgr36JdnfiY9RkX3ZAtSKamuP2lwhxHLxjLdaVqnUTrnbVTDKux9418885pJwjTNLm6LOTT2R0TaFNDMes0Rwxr4ZEWMnUmuT2y9d1xEWDRTbTEUWyZmKMTUpjqSfjLIpyDuU7Egkg9OJgN/s400/P2180143.JPG" border="0" /></a> <strong>Tuulisel saarel<br /></strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7TsgGDPXMXclO6frY1nazlV1olZtDSPjutouDp1KEpakidiLEspJlamih7u3ViKRxcb03talxMKhyphenhyphen04bPun9E6CX7TjQrQupg2X0zeYNP7Qrgg2P_gVu-Jcwk_rjKviUGW-hVw8XCRCzW/s1600-h/P2130061.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5450242390669066002" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7TsgGDPXMXclO6frY1nazlV1olZtDSPjutouDp1KEpakidiLEspJlamih7u3ViKRxcb03talxMKhyphenhyphen04bPun9E6CX7TjQrQupg2X0zeYNP7Qrgg2P_gVu-Jcwk_rjKviUGW-hVw8XCRCzW/s400/P2130061.JPG" border="0" /></a><strong> Kühmudega suured meritähed</strong><br /><br /><br /><br /><br /><div></div></div></div></div><br /></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-16439516028835996972010-02-04T18:43:00.000-08:002010-02-04T18:47:42.719-08:00Veel üks pilt Mt Mayonist<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiofFQqUrVuBs2vPIMR2HVRd9zPnhZArMwq9Aczskt9035-0EKRR2sW2XJzy6yxaYLrlAqFi6qn06qPA9hlXxBwcHaXZyzcJPmFfwVImifo7WKHtVs-Nxu-rQUaRdFY28CqzyHJUcDyObWZ/s1600-h/P1220115.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434585209437886850" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiofFQqUrVuBs2vPIMR2HVRd9zPnhZArMwq9Aczskt9035-0EKRR2sW2XJzy6yxaYLrlAqFi6qn06qPA9hlXxBwcHaXZyzcJPmFfwVImifo7WKHtVs-Nxu-rQUaRdFY28CqzyHJUcDyObWZ/s400/P1220115.JPG" border="0" /></a><br /><div align="center"><strong>Mayon ja väike osa alles jäänud kirikust</strong></div><div align="center"> </div> Mayon vulkaan Legazpi linna lähedal on peale 2009 aasta detsembrikuu mõnepäevast laavapurset taas unne suikunud, vulkaani tipust tõuseb küll suitsu, aga laavat enam ei tule. Käisime eile Mayoni lähedal asuvaid Cagsawa kiriku varemete juures, 1814 aastal jäi kirikusse vangi 1200 inimest, kes olid Mt Mayoni laavapurske eest kirikusse varju läinud, vulkaanipurse oli nii suur et kirikust ei jäänud suurt midagi peale vundamendi ja kellatorni järele, kirikusse varju otsima läinud inimesed hukkusid kõik.<br /><br />Mayoni vulkaan on alates 1900 aastast pursanud kuusteist korda, juunis 2006 voolas laavat juulikuust septembrini ja vahetult peale laavapurset tuli Legazpisse taifuun, mis hävitas osa linnast ja tappis üle 1000 inimese.Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-19830800637898551552010-02-04T18:37:00.000-08:002010-02-04T18:41:18.379-08:00Elu saartel<span style="font-size:130%;"><br /><strong><span style="font-size:180%;">28. jaanuar</span></strong><br /><br /><strong>Oma saar.</strong><br /><br /><strong><em>„Ootab paat ja me peatselt jõuame sinna<br />kus on vaikus ja meeletu rahu.<br />Kui kaob komapass, ma tean, me oskame minna<br />ka läbi lainetevahu.<br /><br />Pika kevade, talve ja sügise meid,<br />kaht kokku kasvanud südant on oodand see saar.<br />Et risträstlevaid, õdusaid metsateid<br />taasavastaks päikesest põlenud jalgadepaar.<br /><br />Pole õnneks palju tarvis meil kahel-<br />mustikapõõsaid, vana katelt ja telki.<br />Seal puuviiru taga kivide vahel<br />näeb punakat loojuvat päikesehelki.<br /><br />Sõnu sosistad kõrva, ei – ära ütle, ma tean!<br />Hing rõkatab siiski ja valla toob hõike:<br />„Sinuga olla on hea, nii lõputult hea<br />näha, maitsta, kogeda kõike!”<br /></em><br /></strong><br />Nii kirjutasin (vähemalt umbes nii) mõned aastad tagasi kallile Atsile, siis, kui hakkasime suviti Pedassaarel telkimas käima. Võtsime kaks seljakotti, raamatud ja toiduasjad ning lasime Valklas end kellelgi paadiga Pedassaarele viia. Läksime harilikult juulis-augustis, siis kui nõmmliivatee juba õitses ja üks pool saarest lõhnas magusasti. Keetsime mereveega kartuleid, vesi oli just parajalt soolane, nii et soola ei olnudki vaja lisada ning küpsetasime lõkkel maalt kaasa ostetud forelli. Magustoiduks sai mustikamoos ja kui ei olnud mustika aasta, siis maiustasime millegi muu heaga, mida saarele kaasa olime toonud. Viimati kui saarel käisime, oli meil mask ja snorklitoru kaasas ning seal nägime esimest korda vee all suure halli kivi juures väikest kalapoega, sama halli kui kivi ise. Sealt see kõik vist algaski...<br /><br /><strong>Tikling<br /></strong><br />Nüüd oleme natuke teistsugusel saarel kui Pedassaar. Männimetsa asemel on kookokspalmipuud, suured rohelised viljad küljes. Pähklid veel päris valmis ei ole, küll aga on vili täis maitsvat mahla, Ats sudis ühe kookose eile puult maha ja nii saime mõlemad poolteist kruusitäit kookosemahla juua. Liiv on sel saarel valge ja suureteraline. Lainetekohin väga tugev ja kaks korda ööpäevas on tõus ning mõõn. Vesi kalda ääres on hele hele sinine, kaldale on uhutud palju korallitükke, mille seast leiame tihti aardeid – võrratult ilusaid merekarpe, mida on me telgi ette kogunud juba paras kogus. Hiljem tuleb teha valik ja meiega koos tulevad koju vaid ilusamatest ilusamad karbid. Korilased on jälle hoos :)<br /><br />Täna on ilm pilvine ja öösel sadas, meri on aga täiesti vaikne, pilved aga ei rebene vaid hiilivad vaikselt ringi. Kas see tähendab vaikust enne tormi? Kes teab, meie ei tunne veel piisavalt selle maa ilma, seega jääb üle vaid oodata ja vaadata. Hommikukohvi ja -tee tegemisega nägime rohkem vaeva kui kuiva ilmaga, Ats kogus küll kuivi kookospähklikoori eile telgi alla varjule, aga hommikul selgus, et mingitmoodi olid enamus koortest telgi alt välja pugenud. Kookosekoored ja nende sees olev kuiv säsi (kas on selline sõna olemas?) on hea lõkkematerjal, seda õpetasid meile kunagi külamehed Sri Lankal kui koos lõkkel suurt kala küpsetasime.<br /><br />Lasime kalameestel end üleeile sellele väikesele paradiisisaarele – Tikling´i saarele, tuua. Saare teisel pool elab üks kaluriperekond, peale nende ja mõne pääsukese, sisaliku ja gecko ning öösiti puude ümber tiirlevate põlevate taguotstega lendputukate (Fireflies – tulekärbsed) siin teisi elanikke ei ole. Meie seadsime end sisse varju andvate puude alla, puude vahele riputasime võrkkiige, ookean on kümne-paarikümne sammu kaugusel, olenevalt tõusust ja mõõnast kord lähemal, kord kaugemal.<br /><br />Õhtuti oleme käinud mõõnaga kivide vahelt krabisid otsimas, need on saanud peibutisteks õngeridva otsas, aga seni ei ole kalaõnne veel olnud. On võimalik, et kala me kalda ääres ei ujugi, ju pole neile siin mingit toitu, aga proovime ikka ja hoiame ridva sees. Värskest kalast küll ära ei ütleks. Seni oleme õhtusöögiks keetnud lõkkel riisi ja makarone ning maitset lisavad küüslaugune kaste ja sardiinid, sedapuhku konservikarbist mitte ookeanist. Kuna ookeanivesi on meeletult soolane, siis lisame toidu keetmisel mereveele juurde ka maalt suurte pudelitega kaasa võetud magevett. Esimesel päeval keetsime makarone puhtas merevees, need tulid nii tulisoolased, et ei kõlvanudki süüa. Lõkkel söögi tegemisel on abiks Memme õhukese põhjaga kauss, vesi läheb ses kausis ruttu keema, Ats meisterdas kausile pika saba ka, nüüd näeb kauss välja nagu pika varrega kopsik. Pambusest saba laseb kausi lõkke kohale riputada, saba ots käib suure korallitüki all, nii et ise ei pea sabast kinni hoidma. Siis jääb üle vaid lõket elavana hoida, selleks kõlbavad kookosekoorte sekka kõige paremini peenikesed puutükid, need teevad vihase tule ja toit valmib ruttu.<br /><br />Telk on kodust kaasa võetud lapiline telk, see sama, millega Pedasaarelgi käisime. Avar ja mahutab peale meie kahe veel ka me seljakotid ja muu vajaliku. Madratsiks on rannaliiv ja üks magamiskott, mis olemise veidi pehmemaks teeb. Täna öösel kogesime maavärinat, lühikeste vahedega liikus maa me telgi all kahel korral, põnev tunne, aga loodame, et väga palju suuremaid maavärinaid ei tule. Loodusjõud teevad Filipiinidele igal aastal meeletult kahju – maavärinad, taifuunid, vulkaanipursked. Filipiinode hoiak on: tuleb see, mis tuleb ja ikka ja jälle taasehitatakse oma onnid rannaveest mõne sammu kaugusele või siis suurest ohtlikust vulkaanist paari-kolme-nelja kilomeetri kaugusele.<br /><br /><br /><strong>Palju kära, vähe villa<br /></strong><br />Siia vaiksele saarele saamine oli paras seiklus – olime teel Luzoni saarelt Matnogi nimelisest sadamakülast teisele saarele, Samari saarele. Suurel roostes praamil olles nägime õige pea peale sadamast väljumist saart valge pika rannaribaga. Peale paari kaluripaadi me rannal muud ei silmanud, seega paistis see ideaalne koht rannal telkimiseks ja omaette olemiseks – kalapüügiks, lugemiseks, lainepahina kuulamiseks ja päiksetõusudeks ja –loojanguteks. Soov leida sellist saart oli meil juba ammu, nüüd aga purjetasime praamiga hoopis Samarile ja väike kaunis saar jäi selja taha. Arutasime mitmeid kordi, kas peaksime äkki samal päeval praamiga tagasi üle sõitma ja siis laskma mõnel kaluril Matnogis meid saarele viia, aga tagasiminek tundus natuke mõtetu ning lootsime Samari lähedal samasuguse ilusa vaikse saare leida.<br /><br />Mõningased uurimistööd olid meil enne tehtud, Samari põhjatipu lähedal on Biri saarestik ning sinna me sel päeval läksimegi. Birile viis väike paat, mis läks kohalikust väikesest sadamast välja alles siis kui paadis kakskümmend inimest oli. Lained olid sel päeval nagu üldiselt igal päeval siin piirkonnas, suured, ja paat kahekümne inimesega raske - vett pritsis paadisolijatele tihti peale ja salamisi hiilisime igaks juhuks päästevestide asukohta, aga Filipiinidel ei ole paraku päästevestid paadis kõige tähtsamad asjad. Õnneks hoidis paadikapten paadi saarte lähedusse ja kuna kohalikud, nii ka me kapten, on siin vist kõik paadis ja merel sündinud, siis saime turvaliselt tunni ajaga Biri saarele.<br /><br />Biril oli esmapilgul kõik see, mida me otsima ei tulnud. Juba enne randumist kostus lärm ja trall – suur grupp kohalikke harjutasid tantsu ja laulu tulevaseks festivaliks, me lootus leida väikest saart mõne asunikuga oli ilmselgelt luhta läinud. Palju tihedasti üksteise kõrvale tipitud väikeseid ja suuremaid palmiokstest ehitatud maju ning tsemendist tänavateed. Õnneks leidsime mõnusa toaga öömaja Villa Amor´i nimelises majutuskohas, otse ookeani ääres.<br /><br />Plaanisime järgmisel päeval Birilt ära minna, et vaikse saare otsinguid jätkata, aga ilm oli nii ilus ja otsustasime Birile võimaluse anda, teist saart on ju alati aeg leida. Biri teine pool oli hoopis kütkestavam kui see, kuhu eelmisel õhtul randusime. Ilusad suured kaljutipud ookeanis, lained olid kaljudesse auke ja kumerusi voolinud. Ujusime palju ja hiljem lasime kaljudel end soojendada, kaljude vahel olid sellised kanalimoodi veeaugud ja hiljem kõndisime rannal ning leidsime palju merekarpe, selliseid, milliseid enne teistelt maadelt ei olnud leidnud.<br /><br />Biril olid omad võlud, aga siiski jäi praamilt nähtud idülliline rand kripeldama ning järgmisel hommikul pakkisime taas seljakotid, et Samarile ja siis tagasi Matnogi purjetada. Biri sadamasse jõudes nägime kaist eemalduvat kaubapaati, kus olid mõned reisijad samuti peal ning need hõikusid, et paat läheb Matnogi – just sinna, kuhu meil vaja minna oli. Mehed tõmbasid paadi jälle kai juurde ja me astusime pardale. Sedapuhku pidime otse avmerele minema, kuigi lained ei olnud väga suured, pritsis vett paati ja loksutas meid korralikult, aga siiski oli kindlam tunne kui päev tagasi selles väikses täislaetud paadis sõita.<br /><br />Matnogis ei saanud keegi kohalikest aru, mille kirevase pärast me tahame pea asustamata saarele minna ja veel nädalaks. Ennekuulmatu! Pidime leidma paadiga kohaliku, kes nii palju inglise keelt oskab, et aru saada, et ta peab meid nädala pärast saarelt ka ära tooma. Palju kära ja vähe villa: olime juba vahepeal käega löömas ja otsustasime uuesti Matnogist Samarile sõita, aga viimasel hetkel kohtasime kohalikku inglise keelt rääkivat meest, kes sebis meile paadi, paadimehe ja tunni pärast olime teel oma saare poole. Siin me oleme, siin ja praegu. Vahepeal on päike loojunud ja ma ei näe enam kirjutada. Head õhtut ja ööd, teil on alles keskpäev, meie aga läheme taskulampidega krabideotsingule, siis istume rannal ja vaatame tähti ning kuulame laineid. Head ööd!<br /><br /><strong><span style="font-size:180%;">30. jaanuar</span></strong><br /><br />Viimased paar päeva on meri väga tasane olnud, pealegi on täiskuuööd ja kalamehed on paatidega väljas nii päeval kui öösel. Siin ei ole väikestes külades elektrit, isegi mitte generaatoritega, ning see tähendab seda, et toidupoolist ei saa säilitada külmakapis vaid iga päev püütakse värske kala ja otsitakse krabisi, et perel toit laual oleks ja kõik söönuks saaks.<br /><br />Eile randusid Tikling´i saarel kaks kalameest – Jesus ja Salvador. Jesus rääkis head inglise keelt ja saarelt ära minnes käisid mehed meiega juttu ajamas ja oma kalasaaki näitamas. Päris kena kogus väikseid kalu oli neil mõne tunniga püütud ja mehed olid heatujulised. Jesus on oma nime üle väga uhke, Filipiinid on katolike maa ning kuna kalamees Jesus sündis 24. detsembril, siis pani ema talle nimeks Jeesus. Palju pannakse lastele siin hispaanipäraseid nimesid ja on ka neid nimesi, mida annab naerda – näiteks oli ühe Somaalia vetes piraatide kätte sattunud filipiinost laevapere liikme nimi Chivas Regal. Nimi meest ei riku kuigi ise ei tahaks küll näiteks Milla Piim või Põltsamaa Kuldne olla :)<br /><br />Perekond, kes saare teises otsa elab, on päev päevalt meile lähemale hiilinud, uudishimu on suur, et kes need valged sama saare peal on ja mida nad teevad ja kuidas ja miks. Eile tuli natuke purjakil külamees juttu ajama ja kutsus meid saare kuklapoolele külla, aga me keetsime just lõkkel riisi ja see ei olnud meie jaoks hea aeg küllaminekuks. Onkel jalutas siis mööda valget rannariba tagasi ja oli jälle platsis just siis kui kui õhtusööki sõime. Seekord ei tulnud ta üksi vaid noore suurt dzunglinuga kandva poisiga, kes ronis kolme sekundiga kõrgele palmi otsa ja viskas alla neli-viis suurt kookospähklit. Poiss ronis siis jälle alla ja lõi ühe kookose kaheks nii kiiresti, et tilkagi piima ei jõudnud kummastki poolest välja loksuda. Kookosed olid meile ja onkel kutsus meid järgmiseks hommikuks endale külla.<br /><br />Kohalike hommik on natuke teine kui meie oma, nende oma algab juba enne kukke ja koitu. Seega kuna külalised ei saabunud ega saabunud, siis tuli onkel vaatama kuhu me jäime. Me olime just kohvi ja tee joomise lõpetanud ja pool paljad, aga onkel tahtis kangesti Atsile oma haipüügivarustust näidata ja Ats läks onkliga kaasa. Poole tunni pärast tuli terve perekond meie poole saart, pereema Rowena tõi meile võrratult maitsvaid küpsetatud banaane ja teokarbi, Rowena mees kaevas rannalt krabi ja andis Atsile õnge otsa söödaks, onkel tõi paar väiksemat õngekonksu ja väikese kala söödaks ning üks väike poiss saabus kilekotitäie teokarpidega. Nad olid meid eelmistel päevadel näinud rannal karpe otsimas ja nii tõi poiss oma kogu mulle. Tõeliselt tore on kogeda nii piskut omavate inimeste siirast külalislahkust, ka vähest jagatakse sooja südamega. Hiljem hullasid poisid vees me snorklivarustusega, nende jaoks oli see tore – maski abiga kalu vee all näha.<br /><br />Oleme oma siinveedetud päevadega väga rahul olnud. Eemal sadadest erinevatest müratekitajatest ja kiirustavast maailmast. Kuhu see ülejäänud maailm küll kiirustab? Ja misjaoks? Kas keegi teab?<br /><br /><strong><span style="font-size:180%;">2. veebruar</span></strong><br /><br /><strong>Head aega, Tikling!</strong><br /><br />Nädal Tiklingil möödus kiiresti, viimastel päevadel ujusime, snorgeldasime, tegime suure lõkke ja jõime palju kookosemahla ning proovisime veel kalapüüki, aga tulemusteta.<br /><br />Täna hommikul tõid saarenaabrid meid väikese paadiga Matnogi ja nüüd ootame praamil Samari saarele jõudmist. Praam on suur roosteuss. Kunagi, parematel päevadel, on ta olnud üleni valget värvi, aga nüüd on pigem kollakaspruun, pruunikaskollane. Sissekäigu juures ilutseb suur märk „Safety first” (turvalisus ennekõike), ehk siis siin võime end küll turvaliselt tunda.<br /><br />Praam läheb välja siis kui ta täis on, teadagi. Oleme paar tundi oodanud, aga ikka veel ei ole piisavalt reisijaid ega autosid. Laevapereliikmeteks ehk siis tüüriks ja kapteniks ja teisteks asjapulkadeks on noored kahe-kolmekümneaastased mehed, kes on just just alles salongi toolidelt pikutamast äraganud, silmad veel pooleldi kinni. Kui poisid võidunud maikade peale valged särgid tõmbasid, siis sai alles aru, et tegu on nendega, kes meid turvaliselt praamiga Samarile viivad. Mõnel särgil olid triibud ka õlgadel, kellel üks, kellel kaks, aga mida rohkem oli triipe, seda uhkem oli muidugi olek ja kõnnak.<br /><br />Et kogunevatel reisijatel praamil igav ei oleks ja et Matnogi küla poisikesed kommiraha saaksid, on siin sadamates üles seatud väike etendus. Reisija viskab pardalt mündi - olgu see siis ühe peesone või viie peesone - vette ning väike sitke murjam sukeldub vette mündile järele. Poistele endile pakub kogu asi palju nalja ja reisijatele samuti, aga meile tundub see sukeldumine küll pisut veider. Osad poisid ronivad praami laele ja hüppavad kõrgelt õlisesse tumedasse vette, praami ja kai vaheline vahe on kitsas ja loodetavasti ei tee poisid valesi liigutusi...<br /><br />Praami tagaosas, kust me rutuga ära kolisime, on karaoke baar, karaoke on siin suur meelelahutus ja kui Tiklingil olime ja praamid saarest kaugemalt mööda sõitsid, oli karaoke alati hästi kuulda.<br /><br />Peale nädalast rannakat tunneme, et nüüd on aeg mõned ööd voodis magada ja dušši all käia, mu juuksed on rohkem vetikad kui juuksed, tulisoolane merevesi on neid leotanud ja päike kuivatanud. Kahju oli saarelt lahkuda, meil oli seal tõeliselt mõnus. Teel Samarile paistab Tiklingi helevalge liivaga rannariba, lehvitame oma saarenaabritele veel kord. Head aega, Tikling!</span>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-18708816932725624412010-02-04T18:09:00.000-08:002010-02-04T18:36:39.844-08:00Pildid Tikling saarest ja Birilt ka<div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZp_TmAhz8bePTJO9_hd4Ar4tiPZPWj5N-YRBlQo4L3HDMZ-NI5o-cdhl4qrUC7ZivQCdn0eYT7LNQPGKklwdH5kYGBdhewz6VKrXYhh19Beh-vNyVcUUDnVbvMKr_iRoVPLA-zQ5l2E2s/s1600-h/P1270098.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434580929297339506" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZp_TmAhz8bePTJO9_hd4Ar4tiPZPWj5N-YRBlQo4L3HDMZ-NI5o-cdhl4qrUC7ZivQCdn0eYT7LNQPGKklwdH5kYGBdhewz6VKrXYhh19Beh-vNyVcUUDnVbvMKr_iRoVPLA-zQ5l2E2s/s400/P1270098.JPG" border="0" /></a> <strong>Aarded</strong></div><div align="center"><strong></strong><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTmTfOTZZDXUOPBOKcmFVz3eMoBlQOHOpa0clvvY93N4dX9C4c6FUJP17TQRJ-UHh1KLRlc4idh3Bl_rrIMZ4kgClg7NK_VV-3hd1sRVksHlZ8s5LW_Tvo9JNrJRIj1vjuhT_Mv1CepJBk/s1600-h/P1250077.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434580923336200274" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTmTfOTZZDXUOPBOKcmFVz3eMoBlQOHOpa0clvvY93N4dX9C4c6FUJP17TQRJ-UHh1KLRlc4idh3Bl_rrIMZ4kgClg7NK_VV-3hd1sRVksHlZ8s5LW_Tvo9JNrJRIj1vjuhT_Mv1CepJBk/s400/P1250077.JPG" border="0" /></a> <strong>Mõnulev ema- ja lapspühvel Biril</strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQkyzW9ahCywYvZN2Ho3CehZaFCSZOHEZwuhHHJhCZlrdw8nWD6jrLEArz14Y44rk2aUIB1CjQnU_uIlWOyj_Yzuz7jQsiB-35r4D-rsbabBsTqOVClxeGz6C-b61iw9PNm6KJYB39ydfL/s1600-h/P1250073.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434580915980367106" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQkyzW9ahCywYvZN2Ho3CehZaFCSZOHEZwuhHHJhCZlrdw8nWD6jrLEArz14Y44rk2aUIB1CjQnU_uIlWOyj_Yzuz7jQsiB-35r4D-rsbabBsTqOVClxeGz6C-b61iw9PNm6KJYB39ydfL/s400/P1250073.JPG" border="0" /></a> <strong>Kallis</strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkXJZ8JzO52VfLn4d3mLcGt5aaUFhmcmc7Cb_jq45sLmUPp30I1sx0PCkxh4Bu9_nQpYQMxpNFyDUS6vt38mlkwAk9MK7HYfF2JlUJ-_p5rb2iLWwYnF2invj6-ifo4uLOjANWU7LKnLPi/s1600-h/P1250040.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434580908646561730" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgkXJZ8JzO52VfLn4d3mLcGt5aaUFhmcmc7Cb_jq45sLmUPp30I1sx0PCkxh4Bu9_nQpYQMxpNFyDUS6vt38mlkwAk9MK7HYfF2JlUJ-_p5rb2iLWwYnF2invj6-ifo4uLOjANWU7LKnLPi/s400/P1250040.JPG" border="0" /></a> <strong>Biril<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmQ2v_9H6HHc3QdeyWD6B8LLKgrAu5aKIukB4y3OzSPt7BBeCTFqbcHAQ-uxJ3OSwu1XAockiMlW3RmAxfIaf3SAnDk_sCf_YXF9Ltc0500KmqDm3fi-yDYqKI6AVWn6vJln60Wf6yFI1u/s1600-h/P1250042.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434580900753266594" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmQ2v_9H6HHc3QdeyWD6B8LLKgrAu5aKIukB4y3OzSPt7BBeCTFqbcHAQ-uxJ3OSwu1XAockiMlW3RmAxfIaf3SAnDk_sCf_YXF9Ltc0500KmqDm3fi-yDYqKI6AVWn6vJln60Wf6yFI1u/s400/P1250042.JPG" border="0" /></a><strong> Kanalites ujumas</strong></div><div><strong></strong><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgz0Y91YHtcFQUUOuhzK1n5rw-AXZS1HpWF_zUCMSvvs3IhOauVnUJEG5MrGhoicNjGIjRsp6g87kkRzIMi7mPrvnuwTsxcW3lGBa-06BoHY4UDJk02cwg-3LgUBMy_LdHne6dDwp93vRpG/s1600-h/P1270113.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434578885052581922" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgz0Y91YHtcFQUUOuhzK1n5rw-AXZS1HpWF_zUCMSvvs3IhOauVnUJEG5MrGhoicNjGIjRsp6g87kkRzIMi7mPrvnuwTsxcW3lGBa-06BoHY4UDJk02cwg-3LgUBMy_LdHne6dDwp93vRpG/s400/P1270113.JPG" border="0" /></a> <strong>Tiklingil kalaõnne proovimas</strong><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAFYEeNHMQ97k_iHOK2_7WNagEqXHmHjpNHnSQhGEVoTdaXq9ZnFpDOwm1uSzLXIqLHLSmghZJ4HWHMQogHuHPXOAzkQxwIfzCYUAf-EWE-KnolHQB_gTxt4JuAonajZ85VG2f8aHpqlfg/s1600-h/P1260090.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434578876083316546" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAFYEeNHMQ97k_iHOK2_7WNagEqXHmHjpNHnSQhGEVoTdaXq9ZnFpDOwm1uSzLXIqLHLSmghZJ4HWHMQogHuHPXOAzkQxwIfzCYUAf-EWE-KnolHQB_gTxt4JuAonajZ85VG2f8aHpqlfg/s400/P1260090.JPG" border="0" /></a> <strong>Mmm---makaronid</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjt2NgmxO4EA8cwdEG5hxgdunw2mklHd6VBskh9d7KJpq2iL60AjVGHtHM2oKsVH2Df1efmmV_6lIslucBIsSraz1LTPQrP6WblOZpv06LZTJsFkTdGjb1ykWpKRAkWk8huqDVpPDg7UmGg/s1600-h/P2010172.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434578868467856802" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjt2NgmxO4EA8cwdEG5hxgdunw2mklHd6VBskh9d7KJpq2iL60AjVGHtHM2oKsVH2Df1efmmV_6lIslucBIsSraz1LTPQrP6WblOZpv06LZTJsFkTdGjb1ykWpKRAkWk8huqDVpPDg7UmGg/s400/P2010172.JPG" border="0" /></a><strong>Tikling<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFd14KI_Cbi3bv_48FG3bGUtfvzHWs_KkfhZgPUa8rx92Z9tApqw6z4t2lR7fWSF2XYvZkufi89T0NgbFZw9zaaDpClQQ68wuNk_i8_GDPGXiYh4sLzH1UuvvxoWWUiwm3IZm9tMh_yfMl/s1600-h/Tikilng.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434578864223761602" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFd14KI_Cbi3bv_48FG3bGUtfvzHWs_KkfhZgPUa8rx92Z9tApqw6z4t2lR7fWSF2XYvZkufi89T0NgbFZw9zaaDpClQQ68wuNk_i8_GDPGXiYh4sLzH1UuvvxoWWUiwm3IZm9tMh_yfMl/s400/Tikilng.JPG" border="0" /></a> <strong>Ja teiselt poolt</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOSJ0-0BVJe2D2zBM_XINoUwPGHVJgdgE-szhvm6hrzDdih1hPGVixOWeZhe1KEYpOvut3IpZsLW3U5CoemXF1XPvtNwH4_oq4I0uK9CQJu5ZhXqBDN2LAWSbFysWyTHst3YiNewmtCQi6/s1600-h/Tikling+ja+Mayon.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434578855676919970" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiOSJ0-0BVJe2D2zBM_XINoUwPGHVJgdgE-szhvm6hrzDdih1hPGVixOWeZhe1KEYpOvut3IpZsLW3U5CoemXF1XPvtNwH4_oq4I0uK9CQJu5ZhXqBDN2LAWSbFysWyTHst3YiNewmtCQi6/s400/Tikling+ja+Mayon.JPG" border="0" /></a> <strong>Ranna ühelt poolelt paistis Mt Mayon</strong><br /><br /><br /><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2M_l0itOhJsYIe2iS1QQCVUTpdqMU9i_qon5Y_2IwpV-y3gFj-6fGagvWtBPn-10attPukL76YRGQV7qLLsdzO1qOrfqRkv69GMRXKQoMhsFJEMbcWoO9ul-DW46o-nY-1hDNb0d6Ltr-/s1600-h/soogitegu.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434576987077263762" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2M_l0itOhJsYIe2iS1QQCVUTpdqMU9i_qon5Y_2IwpV-y3gFj-6fGagvWtBPn-10attPukL76YRGQV7qLLsdzO1qOrfqRkv69GMRXKQoMhsFJEMbcWoO9ul-DW46o-nY-1hDNb0d6Ltr-/s400/soogitegu.JPG" border="0" /></a><strong> Söögitegu </strong></div><div align="center"><strong></strong><br /> </div><div align="center"><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJpQ4eRwG7PRG1lfEAuVsn8o1mG2jYLeKOZklmCO_tnMZE8O2EyFhL3HNjevkqH3anvWKW2cSB0A4958f24jC6eP4HodHbOsqN8llEtESU0liiJKAMOOSRyoBUfgd0LNN2UmJJOqgjHisU/s1600-h/mahl+joodud,+nyyd+pahkel.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434576981595368338" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJpQ4eRwG7PRG1lfEAuVsn8o1mG2jYLeKOZklmCO_tnMZE8O2EyFhL3HNjevkqH3anvWKW2cSB0A4958f24jC6eP4HodHbOsqN8llEtESU0liiJKAMOOSRyoBUfgd0LNN2UmJJOqgjHisU/s400/mahl+joodud,+nyyd+pahkel.JPG" border="0" /></a><strong> Mahl joodud, nüüd saab kookoselusikaga pähklit süüa</strong><br /><br /><br /><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCY7v_nUcpPQ2Y4y4OxLgMF_fSlUvRgKpRXrlWjyCVqTCxRDgVwSdTAwE_hDOiJpUTCPdd-USTrRyGpyA4I-n0PFKtMmrgjDkcRkItMoOu-IHWd3aZqHfsIq4ioSqagnta5rxcT11kcHWX/s1600-h/Ats+kookosega.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434576970541638770" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCY7v_nUcpPQ2Y4y4OxLgMF_fSlUvRgKpRXrlWjyCVqTCxRDgVwSdTAwE_hDOiJpUTCPdd-USTrRyGpyA4I-n0PFKtMmrgjDkcRkItMoOu-IHWd3aZqHfsIq4ioSqagnta5rxcT11kcHWX/s400/Ats+kookosega.JPG" border="0" /></a> <strong>Just kookoseraksust tulnud<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfXHHxdTR1i2XQnkVngB3olg2uqIh8heJVspZHwYiuNLhVTsOV1GCOvm8PfYwn5yaUkSCCsjBzGNrVQIw0lOaGyMVx1IXrqAbrNtCWt8hZlxA9dLzZf4fsGcdHUS3EV9CHktgRkwINvit_/s1600-h/blogisse+merisiil.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434576965323993986" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfXHHxdTR1i2XQnkVngB3olg2uqIh8heJVspZHwYiuNLhVTsOV1GCOvm8PfYwn5yaUkSCCsjBzGNrVQIw0lOaGyMVx1IXrqAbrNtCWt8hZlxA9dLzZf4fsGcdHUS3EV9CHktgRkwINvit_/s400/blogisse+merisiil.JPG" border="0" /></a><strong> Leiud merepõhjast</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNWpQIzi9qX0CdPyFvo9gYPZQbwksCWS-ecWKzttw2806ABOeSS0DX7dXokO7EHC9bpQWHp-RU1lOhwum057lY_8W7PbL2QhPLMSlfZSxuAxayuUEptezKkFWZPZGa0KvXA7rfjvQpNyLT/s1600-h/Ats+snorgeldaja.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434576960118255586" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNWpQIzi9qX0CdPyFvo9gYPZQbwksCWS-ecWKzttw2806ABOeSS0DX7dXokO7EHC9bpQWHp-RU1lOhwum057lY_8W7PbL2QhPLMSlfZSxuAxayuUEptezKkFWZPZGa0KvXA7rfjvQpNyLT/s400/Ats+snorgeldaja.JPG" border="0" /></a></div></div></div></div></div><br /><p align="center"><strong>Snorgeldaja</strong></p></div></div></div></div></div></div></div></div><br /></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-76365433479910211182010-02-04T17:59:00.000-08:002010-02-04T18:09:21.203-08:00Seiklused merel ja jeepney´ des<div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzXoly4d147JplUs62QcXgg4DH4StDSENWdQB-4B34sPIZ6l-YglKwbs1LSk6xn_C6QWRrMwMy_WCUWWfUMFiFwz2kWyZpITYqely8kvChgW-fyrtnlOsI5GmJXm26kkzP7cf9tNwDtlTT/s1600-h/teel+Birilt+Matnogi.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434574629842737090" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzXoly4d147JplUs62QcXgg4DH4StDSENWdQB-4B34sPIZ6l-YglKwbs1LSk6xn_C6QWRrMwMy_WCUWWfUMFiFwz2kWyZpITYqely8kvChgW-fyrtnlOsI5GmJXm26kkzP7cf9tNwDtlTT/s400/teel+Birilt+Matnogi.JPG" border="0" /></a> Te<strong>el Birilt Matnogi</strong></div><div align="center"><strong></strong><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizlNZwu0j77oBKl68cUg9r2zJTi5g4L6sdt_3iFooSyanyI2T0t6M4eUT74VaR2exdShWUV7cbPPoniaF8yelQRWttpIJ6jcIeRTP8ZlqM9OUnK_VrykGhNbNElQN78PW9K0vUgC9WuUkw/s1600-h/roosteuss.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434574623855754626" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEizlNZwu0j77oBKl68cUg9r2zJTi5g4L6sdt_3iFooSyanyI2T0t6M4eUT74VaR2exdShWUV7cbPPoniaF8yelQRWttpIJ6jcIeRTP8ZlqM9OUnK_VrykGhNbNElQN78PW9K0vUgC9WuUkw/s400/roosteuss.JPG" border="0" /></a><br /><strong>Selline oli Matnogist Samarile viiva praami esiots :)</strong><br /><strong><br /></strong><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQ25eR-BuE_E501ka62ZDf-c99LdQPPItKFxsh0TxCRH4CIqlkS4mBFdJphRm4mfY_xoyyqisxuQamvCxVovjX3lDU_ieqrdIPhOI657JVXI27JAvTAQOefuo6SXLYj3outFWQPYDw2dhl/s1600-h/rooosteuss.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434574615474733650" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQ25eR-BuE_E501ka62ZDf-c99LdQPPItKFxsh0TxCRH4CIqlkS4mBFdJphRm4mfY_xoyyqisxuQamvCxVovjX3lDU_ieqrdIPhOI657JVXI27JAvTAQOefuo6SXLYj3outFWQPYDw2dhl/s400/rooosteuss.JPG" border="0" /></a><br /><strong>Praam ise<br /></strong><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3wwADDqFxA-5P37VXNvLGtDyZll37yq7eegII9MV4f5avnPH9QnreeQkaHKEgZbVrSDHInh37hR9DuFTrig6XY5kWQmy64E2bVlTWdW-kBxb7WTOd9poczMld8IiKhcSw2VITheDRBm_R/s1600-h/jeepneys.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434574609631689442" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3wwADDqFxA-5P37VXNvLGtDyZll37yq7eegII9MV4f5avnPH9QnreeQkaHKEgZbVrSDHInh37hR9DuFTrig6XY5kWQmy64E2bVlTWdW-kBxb7WTOd9poczMld8IiKhcSw2VITheDRBm_R/s400/jeepneys.JPG" border="0" /></a><br /><strong>Täistuubitud ühistaksos jeepney´ s<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjASHEpoSP9O2NJlUM-kv920mzL7K6ji8k_UgdsryC5z7DJVANYCDJYO2iWYp_n3AGWTEiptLVpjw04nmdWycvpqTol28GTt-K9cusd3sVTCHgsLjcwYz_M29a7ukhfB3jngk5QD-9e-cop/s1600-h/kanad+jeepneys.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434574601265580242" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjASHEpoSP9O2NJlUM-kv920mzL7K6ji8k_UgdsryC5z7DJVANYCDJYO2iWYp_n3AGWTEiptLVpjw04nmdWycvpqTol28GTt-K9cusd3sVTCHgsLjcwYz_M29a7ukhfB3jngk5QD-9e-cop/s400/kanad+jeepneys.JPG" border="0" /></a><strong> Sulgedega ja sulgedeta kanad ja kuked ei pea piletiraha maksma</strong><br /><div></div></div></div></div><br /></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-74151434920738210092010-02-04T00:10:00.000-08:002010-02-04T00:35:10.609-08:00Pildid Mt Mayonist ja yhistaksost jeepneyst<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZ01l4ZUQSN_hAIRM7TwGcLGlqIGWq-IQ7h1BNUQcTXXMREJGAtrmLkgb-Znh3geUsGGdUBwzn-HI-4BAzoWUefUCguqp4_XuKeC0YMcPEKRQdArQIJEeIOMTuDpGQm_sLLnaPuJoyuLqQ/s1600-h/pyha+koht.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434302934215618882" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZ01l4ZUQSN_hAIRM7TwGcLGlqIGWq-IQ7h1BNUQcTXXMREJGAtrmLkgb-Znh3geUsGGdUBwzn-HI-4BAzoWUefUCguqp4_XuKeC0YMcPEKRQdArQIJEeIOMTuDpGQm_sLLnaPuJoyuLqQ/s400/pyha+koht.JPG" border="0" /></a><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfAE6_Cx8DEP8UPVKEahtiR0n8atQ0MQViASpFE18xp4sUToeOsHDCViAUFt4Z0n4kf6qPmW4GzUrfHctljXkQ0yqyAK3P7CG3pilpzl81OnvVcnGGdBcF5_vtpIGPsLHrYCWfoLs3CHfV/s1600-h/Sirts+Mayoniga.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434302921578863522" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgfAE6_Cx8DEP8UPVKEahtiR0n8atQ0MQViASpFE18xp4sUToeOsHDCViAUFt4Z0n4kf6qPmW4GzUrfHctljXkQ0yqyAK3P7CG3pilpzl81OnvVcnGGdBcF5_vtpIGPsLHrYCWfoLs3CHfV/s400/Sirts+Mayoniga.JPG" border="0" /></a><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWfsYL4JFi0rp63JKlmIE0BHyN_uZRqt40aVq_9Mfgzx5e68ZPhUfxMpg5bY-U26a_3EDHD77W14Ji7ms3eJ_p1U7s293KsW9ViYjfqV7XMbL3d8EJrMoxAlT7-EnhU6Hzcy_Xwt-34oWO/s1600-h/Ats+lehmaga+Mayoni+juures.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434302909661069218" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWfsYL4JFi0rp63JKlmIE0BHyN_uZRqt40aVq_9Mfgzx5e68ZPhUfxMpg5bY-U26a_3EDHD77W14Ji7ms3eJ_p1U7s293KsW9ViYjfqV7XMbL3d8EJrMoxAlT7-EnhU6Hzcy_Xwt-34oWO/s400/Ats+lehmaga+Mayoni+juures.JPG" border="0" /></a><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3FUqtL3tTZ9d-A5D90vCI8jk3hej0n9Oi-4p6B_NTQ8tDM4f1yGIxjy840bqFZ6UrGtT_8Ji4nxfuOuY_U9h7r8wVOLJezCXbPdNfDIrh-8ej8R-z-iObkNvwKyVQKrbIp48-W8de8o1M/s1600-h/jeepney+2.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5434302902663086514" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh3FUqtL3tTZ9d-A5D90vCI8jk3hej0n9Oi-4p6B_NTQ8tDM4f1yGIxjy840bqFZ6UrGtT_8Ji4nxfuOuY_U9h7r8wVOLJezCXbPdNfDIrh-8ej8R-z-iObkNvwKyVQKrbIp48-W8de8o1M/s400/jeepney+2.JPG" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><div></div></div></div></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-35143304308246973762010-01-22T17:21:00.000-08:002010-01-22T17:43:48.633-08:00<div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAGR_iVMJLLhs4n2ZTAsyE-p5crlTBi1jzM5OmUF6vxdpKjqADj-zxw4Xv00mnn_LrHDswlPtC19zwp2rAnylN4H_dyB4wrrMG3AS09KfMKMm234V0SJ6y2jM5wfoNObX0AwXydk0AGugH/s1600-h/tanavatants.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5429742786277271410" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAGR_iVMJLLhs4n2ZTAsyE-p5crlTBi1jzM5OmUF6vxdpKjqADj-zxw4Xv00mnn_LrHDswlPtC19zwp2rAnylN4H_dyB4wrrMG3AS09KfMKMm234V0SJ6y2jM5wfoNObX0AwXydk0AGugH/s400/tanavatants.JPG" border="0" /></a> <strong>Tants Legazpi tanavatel</strong></div><div align="center"><br /><br /><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzyxGXCC2D_oRWtn9l4zXwjsrgx-furcmgQbM6Z42xbKHfZU1hhMoqloVSkU_q6naZb5KWyiV0C1HhttnCkwyX3nobqEyHB2y0ZTscStDAq78TGS0-klOhopRUtZ-arzD4FtKeRRF8_nRv/s1600-h/snorgeldjad.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5429740938917985666" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzyxGXCC2D_oRWtn9l4zXwjsrgx-furcmgQbM6Z42xbKHfZU1hhMoqloVSkU_q6naZb5KWyiV0C1HhttnCkwyX3nobqEyHB2y0ZTscStDAq78TGS0-klOhopRUtZ-arzD4FtKeRRF8_nRv/s400/snorgeldjad.JPG" border="0" /></a> <strong>Vaalhai vetes</strong><br /><br /><br /><div></div></div><br /></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-5543286195326709342010-01-22T03:13:00.000-08:002010-01-22T03:18:29.577-08:00Filipiinidel<span style="font-size:130%;"><br /><strong>18. jaanuar</strong><br /><br /><strong>7000 saarega maal – Filipiinidel</strong><br /><br />Meie lend Indoneesiast Kuala Lumpurisse ja sealt edasi Filipiinidele oli lend nagu lend ikka: sirvid istmetaskus oleva ajakirja läbi, uurid pilvi, jälgid lähedal istuvaid inimesi, uurid pilvi ja sirvid istmetaskus oleva ajakirja läbi. Kui ajakiri on kolm-neli korda läbi sirvitud, siis jääb üle vaid pilvi uurida. Ühesõnaga mitte eriti põnev. Pealegi odavlennufirmades, sealhulgas ka Air Asias, millega viimasel ajal lennanud oleme, ei pakuta lennu ajal mingit söögi-ega joogipoolist. Hea oli, et sõime lennujaama kohvikus pirukaid, muidu oleks tühja kõhuga pilvi pidanud vaatama.<br /><br />Veetsime ühe öö Kuala Lumpuris ühe Austraalia mehe ja tema Filipiinost noore naise kodus, kohtasime neid kahte Kuala Lumpuri Filipiinide saatkonnas kus üritasime kolmekuulise viisasi taodelda, viisasi me kahjuks ei saanudki kuna viisataotluse läbivaatamine võtab kolm päeva aega ja mingisugust erandit ei tehta. Olime löödud ja kuna lend Kualasse algas väga vara, siis andis magamatus, tüdimus ja tõsine vastumeelsus paberiasju ajada ja bürokraatiaga võidelda, tunda. Olime pool Kuala Lumpurit bussiga läbi sõitnud, et Filipiinide saatkond leida ja nüüd öeldi meile, et viisasi ei saa. Nüüd on meil vaid 21-päevased viisad, mida saame hiljem õnneks pikendada.<br /><br />Küsisime ühe saatkonnas oleva valge mehe käest nõu, kust kandist võiksime Kualas leida öömaja ning saime lahke küllakutse autraallase Patricku ja filipiinlase Lea koju. Igas teises olukorras puhanute ja energilistena oleksime pakkumise viisakalt tagasi lükanud - proovime alati oma nõu ja jõuga hakkama saada - aga seekord võtsime lahke pakkumise vastu. Järgmisel hommikul kella nelja ajal sõidutas Patrick meid lennujaama kust lendasime paar-kolm tundi Filipiinide pealinna Manila lähedale Clarki lennujaama.<br /><br />Kolmteist tundi bussisõitu ja kella ühe ajal öösel olime Naga linnas. Buss peatus vahetevahel, et inimesed süüa, vetsus käia ja end sirutada saaksid. Igas väiksemas ja suuremas linnas hüppasid bussile kaubitsejad – kes pakkus pudelivett, kes küpsetatud maisitõlvikuid, kes pirukaid, kes komme. Sellised bussikaubitsejad on mitmetes Aasia maades, aga Filipiinidel on pakutavate toodete valik bussis eriti suur. Me maitsesime kookosepirukaid, mis olid tõeliselt head.<br /><br />Esimesed muljed sellest maast on mõnusad – loodus on roheline ja ilus, inimesed on toredad ja mitte pealetükkivad. Meie suureks rõõmuks on siin iga nurga peal pagariärid, Nagast ostetud kaneelirullid olid väga maitsvad ja absurdselt odavad – väike kaneelirull maksab 24 senti. Suur pudel kohalikku rummi maksab 50 peesot ehk 12 krooni ning pooleteiseliitrine kokakoola teist sama palju. Liitrine pudel kohalikku San Migueli õlut maksab restoranis 22 krooni. Majutus on kahele üheks ööks olenevalt kohast kesmiselt 120-300 krooni ja söögiportsion umbkaudu 25 krooni. Muidugi kui kusagil on midagi eriti ilusat ja võimsat mis turiste tõmbab, siis sellistes kohtades küsitakse suuri summasid nii elamise, söögi kui ka trantspordi pealt, aga üldiselt on siin väga odav elu.<br /><br />Taksodeks on mootorrattad, millele väike kabiin külge ehitatud ja kuhu lahedalt umbes kolmekesi peale mahub (kiitsakaid kohalikke mahub sinna noo umbes kuni viisteist). On ka minibussid ja suured aeglased akendeta bussid ning ühistaksode – jeepneyd, ehk suured pikad pilte ja kleepekaid täis kleebitud stiilsed džiibisõidukid, kuhu mahub umbes 20 inimest.<br /><br />Filipiinlased on tänu hispaanlastele (Filipiinid olid 16. sajandil Hispaania kolonisiaalmaa, hiljem Ameerika kolonisiaalmaa) kristlased ja igapäevast moslemijorutamist õnneks kuulda ei ole. Viimast moššeed nägime, õieti kuulsime keset ööd, Balil, Kuta linnas. Kirikud on siin suured ja uhked, neid on igas linnas ja suurtes linnades mitu.<br /><br /><strong>Põnev, põnev<br /></strong><br />Praegu oleme Manilast lõuna pool Donsoli nimelises külas. Me tänane päev on olnud ärev – kõigepealt uudis, et jäime nädal-paar hiljaks maailma ühe ohtlikuma, aktiivsema ja ilusaima vulkaani Mt Mayoni laavapurskele. Teadsime juba Indoneesias olles, et üks Filipiinidel olev vulkaan hakkab varsti laavat välja ajama, aga me ei olnud kindlad, milline neist. Täna Mt Mayoni juures olevasse Legazpi linna jõudes ütles üks kohalik, et veel nädal tagasi oli ilusa ilmaga laava alla voolamist ja kerkivat suitsu hästi näha. Laava võib mõnikord veel mitu kuud voolata, nii et lootus seda näha on veel alles, läheme peale Donsoli paariks päevaks Legazpisse tagasi. Täna oli hiigelsuur Mt Mayon üleni pilvedes ja me ei näinud peale alumiste piirjoonte, keskosal ja tipus paksu lösutava pilvepahmaka mitte midagi.<br /><br />Teine meis erilist ärevust tekitav asi on Donsoli vaalhaid, keda me homme või ülehomme näha loodame. Vaalhaid ei ole inimestele ohtlikud, nad söövad planktonit ja väikesi kalu. Homme varahommikul läheme paneme nimed paadisõiduks kirja ja päeva peale kui ilm on ilus ja ilmaennustus taifuuni tulekut ei tõota, läheme paadiga merele. Kui veab, siis saame nende hiigelsuurte sõbralike kalade keskel snorgeldada ja neid väga lähedalt näha. Hoiame pöidlad pihus!!!<br /><br /><strong>20. jaanuar<br /></strong><br /><strong>Perse märg aga mitte üks särg</strong></span><br /><span style="font-size:130%;"><strong></strong><br />Eile asusime kahe hollandlase, kahe rootslase ja nelja filipiinost paadimeeskonna liikmega merele, lainetus oli päris suur ja ärevus kasvas iga minutiga – kas tõesti on meil võimalus ujuda vaalhaidega ühtedes vetes!? Esimesed kolm tundi ei leidnud üleval mastis seisev vahti pidav kohalik ja tema mitu abilist ühtegi vaalhaid, lained segasid nähtavust ja päike oli pilvede taga - see tegi samuti suurte kalade leidmise kehvaks.<br /><br />Neljandal tunnil märkas vahis olev filipiino haid, paadis läks lahti suur mäsu – igaüks püüdis ruttu lestasid jalga ja maski ning toru pähe saada. Meie giid hüppas esimesena vette, teised tema järel ja viimasena hüppasin lainetesse kõhklev mina. Päike oli pilve taga ja vesi oli nii tume ja lainetav. Muidugi läks toru esimesel sekundil tulisoolast merevett täis ja lained kiigutasid vees tugevalt siia ja sinna, nähtavus lainete tõttu oli vee all nullilähedane, aga maksku mis maksab – haini tuleb ujuda, Sirts, haini tuleb ujudaaaa!!!<br /><br />Asjad arenesid otsustaval hetkel hoopis teisel moel kui olime ette kujutanud. Arvasime, et vaalhai ei tee snorgeldajatest suurt väljagi ja ujub aeglaselt edasi, aga nii kui esimesed uudistajad temani jõudsid, siis sukeldus hai ja kadus aina alla ja allapoole. Nii et paadist haini tuleb ujuda ahvikiirusel ja kes õigeks ajaks ei jõua, ei näe suure kala sabaotsagi. Nii juhtus minuga, olin asjade kiirest käigust hämmingus ning tagasi paadis olles, just heade suurte sõõmudega soolast vett janu täis juues, ei olnud mingit himu uut haid minna uudistama. Nii oligi, et kui Ats ja neli teist paadikaaslast teist korda vette hüppasid, vaatasin mina kahtlevalt mäslevaid laineid, neelatasin soolast sülge ja ka teine vaalhai jäi mul sel päeval nägemata. Ats aga nägi haid väga lähedalt, vette hüpates põrkas ta temaga peaagu et kokku ja jälitas teda siis nii kaua kui hai viimaks põhja sukeldus ja silmist kadus.<br /><br />Olin endas meeletult pettunud – mitu korda elus avaneb võimalus kuni 18-meetriste, 40-tonniste ja 100- aastaste kaladega snorgeldada... Olime juba neli tundi merel olnud ja renditud paadi aeg tiksus täis, mina olin oma võimaluse maha maganud ja olin tõeliselt löödud.<br /><br /><strong>Mis kehvasti, see uuesti</strong><br /><br />Täna hommikul olin tükk ega kahe vahel - kas läheme täna veel kord merele ja katsume veel kord õnne. Otsustasime randa minna ja vaadata, mis ilm teeb, kas ka täna on suured lained ja tuuline.<br /><br />Kaldalt paistis meri rahulik ja kuigi olin eilset meenutades ikka veel hirmul, oli soov vaalhaisid näha siiski suurem. Ootasime veel teisi turiste, kellega paati jagada ning tunni pärast läksime eestlase (!) Marteni ja tema Leedu tüdruku Jevaga merele.<br /><br />Ilm oli päikseline, tagapool muutusid laines suuremaks, aga kuna teadsin ette mismoodi asjad käivad ning tänase paadi ehitus erines eilse paadi omast samuti – vette ei pidanud enam nii kõrgelt hüppama, tänases paadis oli toeks jäme pambusest pide, kust sai enne vettehüpet kinni hoida ning tänu sellele ei läinud vett snorklitorusse.<br /><br />Esimese hai leidsime üpris ruttu - minu esimene ja viimane vaalhai oli suur ja hõbedaste täppidega, ujus täpselt minu all ja sukeldus siis põhja poole. Nägime ta laia selga, saba ja uime juba enne vette hüppamist paadistki. Otsisime veel kolm tundi teisi haisi, leidsime ka ühe, aga see kala sukeldus juba enne kui keegi meist vette oli jõudnud. Päris vaalhai hooaeg jõuab Donsoli alles veeburuaris-märtsis, meil läks isegi hästi, et nägime neid juba nüüd. Oleme rahul sellega mida nägime!<br /> </span>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-7473001477269133912010-01-17T05:12:00.000-08:002010-01-17T05:13:42.070-08:00Meie telefoni nr Filipiinidel(63)9062488266Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-89055718216706904912010-01-17T02:25:00.000-08:002010-01-17T02:55:21.281-08:00:)<div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj80j-3DoIZQ0khdDQZONgXsd-QHL-o1BxDopVKl66xY0EqNVW4u6zHYAy6e32hZNfbwFIA8t3mRxIGN_fiaTiWTpLleznA7ylogKwlZ-pXmmAf09MWqpd3fkXYnCxBc9uIlJtQPdkw8Y6A/s1600-h/vaavlikaevandusetoo.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427659559119832594" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj80j-3DoIZQ0khdDQZONgXsd-QHL-o1BxDopVKl66xY0EqNVW4u6zHYAy6e32hZNfbwFIA8t3mRxIGN_fiaTiWTpLleznA7ylogKwlZ-pXmmAf09MWqpd3fkXYnCxBc9uIlJtQPdkw8Y6A/s400/vaavlikaevandusetoo.JPG" border="0" /></a> <strong>Üks pilt veel väävlikaevandusest</strong></div><div align="center"><strong></strong><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8vbt7ywPD8uiz_k28FcCfD6QHgiKeAs_BdPZ-zge1lPj_4Ca1jvDx5U_9y7uiIcEGP_VOSoOMVGCuIEqfjFJTriX2PoomKFxW3DWFC1nlFiyeOWMgu6W5xDN_suSDc9If4b1GI7xF3fSC/s1600-h/Pollud.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427659551332203666" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8vbt7ywPD8uiz_k28FcCfD6QHgiKeAs_BdPZ-zge1lPj_4Ca1jvDx5U_9y7uiIcEGP_VOSoOMVGCuIEqfjFJTriX2PoomKFxW3DWFC1nlFiyeOWMgu6W5xDN_suSDc9If4b1GI7xF3fSC/s400/Pollud.JPG" border="0" /></a> <strong>Riisipõllud Tirta Ganggas</strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuGJqOW7qKhCdIzS6rnQoU_RhJiFwalmrUG3nlfPZYKDZB1MDMaa3lpWWdBql2D5qGxkX725HIIjdeZUy0iG9LhdYyBqUhSwvPbjbPM1OA2LX_EmPl2dQxJyHNxW8SzOJ59D68qTvAJTFT/s1600-h/PC310095.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427659540154861954" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuGJqOW7qKhCdIzS6rnQoU_RhJiFwalmrUG3nlfPZYKDZB1MDMaa3lpWWdBql2D5qGxkX725HIIjdeZUy0iG9LhdYyBqUhSwvPbjbPM1OA2LX_EmPl2dQxJyHNxW8SzOJ59D68qTvAJTFT/s400/PC310095.JPG" border="0" /></a> <strong>Vana aasta viimane päev oli ka kohalikele pidupäev<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUj86FyGabklDIJOyFmym_1x3KodfhaHfW6SewDBffcyFklyWa4zDKmUmn3FlZsDNl9pgzVy4Q_YWtHVBbxC8KNMHNh0uqlKFA7KtK4so5WJUruxmYtLBbYQWABbdjLQoleTI2TLiDuK1e/s1600-h/PC310044.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427659531489022882" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiUj86FyGabklDIJOyFmym_1x3KodfhaHfW6SewDBffcyFklyWa4zDKmUmn3FlZsDNl9pgzVy4Q_YWtHVBbxC8KNMHNh0uqlKFA7KtK4so5WJUruxmYtLBbYQWABbdjLQoleTI2TLiDuK1e/s400/PC310044.JPG" border="0" /></a><strong> Külanaised kandamitega<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg48e_CWvnvXqHD_rvpSWPqIS4Yx8lYlM8LKq1bgbLCliHyb1ZFOmfnpbs-cNun5TtRUQWCwlO_pdqWi74FC25732oMJ8CoSXk8JKKyjJlqX85Vhv8nD1G-ZMwjj12X9OTuxaeC_HFtsPBf/s1600-h/P1060134.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427659524935684482" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg48e_CWvnvXqHD_rvpSWPqIS4Yx8lYlM8LKq1bgbLCliHyb1ZFOmfnpbs-cNun5TtRUQWCwlO_pdqWi74FC25732oMJ8CoSXk8JKKyjJlqX85Vhv8nD1G-ZMwjj12X9OTuxaeC_HFtsPBf/s400/P1060134.JPG" border="0" /></a><strong> Vana tädi ja suur kala ehk seiklused autokastis sõites<br /></strong><br /><br /><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixQGtcyatBE3n2IbC8kpS4oUj1KbaQOPbwAuPEyz0PQi2LhESz7NyiGX2jjEYeVOTddWqIa2R8FqTS-3v5cQoZ8gujL1XtgaII3GJZXQhwfXY_E1_cPbOOYetXD53fazavUQt7CTUDAINa/s1600-h/P1080166.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427655917443912994" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 299px; CURSOR: hand; HEIGHT: 400px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixQGtcyatBE3n2IbC8kpS4oUj1KbaQOPbwAuPEyz0PQi2LhESz7NyiGX2jjEYeVOTddWqIa2R8FqTS-3v5cQoZ8gujL1XtgaII3GJZXQhwfXY_E1_cPbOOYetXD53fazavUQt7CTUDAINa/s400/P1080166.JPG" border="0" /></a> <strong>Üks uulitsapoissidest</strong></div><div align="center"><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhU7fXNd5Bta1hGHcGhZ-4i9I16plQ6eNvXSjgCGfqGuIgNurhSGSP9MUU-22Znd2dkOxPjdo2iW5RGkPNdTO9UjxQFS4tLkq4K3EQ11WxoqwkRlhh23GXi1-AVPgYKawZhToBJ_J0yNvOm/s1600-h/PC300006.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427655905966314706" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhU7fXNd5Bta1hGHcGhZ-4i9I16plQ6eNvXSjgCGfqGuIgNurhSGSP9MUU-22Znd2dkOxPjdo2iW5RGkPNdTO9UjxQFS4tLkq4K3EQ11WxoqwkRlhh23GXi1-AVPgYKawZhToBJ_J0yNvOm/s400/PC300006.JPG" border="0" /></a> <strong>Tirta Gangga külas</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNt_v_OjIFMzH14zZhwDzGKyxCS-L_yk-Uyr7c75cSHQPwlVjgNzaKzVnZZHwYYpZ9oOQanJCkdi1KeKqL1XceK9JUsENT2JJNzQxUgS4gceGmKy9bULbiam0RqlHn4iuH5v1H4PN2k1Qj/s1600-h/P1080147.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427655900342790050" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNt_v_OjIFMzH14zZhwDzGKyxCS-L_yk-Uyr7c75cSHQPwlVjgNzaKzVnZZHwYYpZ9oOQanJCkdi1KeKqL1XceK9JUsENT2JJNzQxUgS4gceGmKy9bULbiam0RqlHn4iuH5v1H4PN2k1Qj/s400/P1080147.JPG" border="0" /></a><strong> Algul tegi nalja</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5AnWuvDc1tMIyioi55MlBpVieuUlQdgiM1Oc69XVqlkzJjXGhQrZ_yEhgcHJXuBVGB6ghSt2-eWq6X03mZqXk0UL7u9Xr38IPfs8uZY70qgp9WDjYsh5U6PhrzTReSJVX0VeWrsGT-JcD/s1600-h/P1010108.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427655895320498290" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5AnWuvDc1tMIyioi55MlBpVieuUlQdgiM1Oc69XVqlkzJjXGhQrZ_yEhgcHJXuBVGB6ghSt2-eWq6X03mZqXk0UL7u9Xr38IPfs8uZY70qgp9WDjYsh5U6PhrzTReSJVX0VeWrsGT-JcD/s400/P1010108.JPG" border="0" /></a> <strong>Gunung Agung vulkaan, Bali suurim </strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQzlYcZJr3qvJmr99bcQmR4icUlPI9il2GJ22WkofioSJS7fMS64euEYMwnlOCxBzkhmpqN89Z519xxDEMvHakY6Z4AMFp24aNvXxPhiyWPjM4CYmpp62hjbEn9x1hygwUCnkHbhHtns15/s1600-h/P1010098.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5427655886804216994" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQzlYcZJr3qvJmr99bcQmR4icUlPI9il2GJ22WkofioSJS7fMS64euEYMwnlOCxBzkhmpqN89Z519xxDEMvHakY6Z4AMFp24aNvXxPhiyWPjM4CYmpp62hjbEn9x1hygwUCnkHbhHtns15/s400/P1010098.JPG" border="0" /></a> <strong>Vana aasta õhtul</strong><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div></div></div></div></div></div></div></div></div></div><br /></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-87925050340793964562010-01-17T02:21:00.000-08:002010-01-17T02:25:13.942-08:00Vana aasta õhtu ja Ubud<span style="font-size:130%;"><strong>31. detsember 2009<br /></strong><br />On selle aasta viimased tunnid. Oleme pisikeses Tirta Gangga külas, igal pool nii kaugele kui silm ulatub, on vahvalt astmelised riisipõllud. Meie bungalow on mäe otsas, vaated riisipõldudele on ilusad. Nagu igal pool, tõmbame ka siin loomi ligi. Hommikul käis kukk ja kanad, eile õhtul lesisid kaks Kirbukustit me terrassil ja üks neist hakkas end me juures nii koduselt tundma, et tuli meiega täna pikale jalutuskäigulegi riisipõldudude vahele kaasa.<br /><br />Panime pudeli rummi külma vette, hiljem toome meile öömaja välja üürinud tädi käest väikse koti jääd, šampust me poodidest ei leidnud, seega teeme rummkoola kokteili ja ootame aastavahetust. Lund ei ole...Päeval käisime riisipõldude vahel ringi, siis tulime oma mäe otsa tagasi ja kella kaheks tuli massöör me seljakottide kandmisest väsinud õlgu masseerima, väga head käed olid mehel, pärast oli hea lõõgastunud tunne. Hiljem jalutasime alla külla ja sõime, mina sõin praekartuleid kanaga sest viimasel ajal on kole kartuli isu olnud. Ats võttis kana ja karri. Magustoiduks sõime küpsetatud banaane šokolaadikastmes ning banaanipannkooki, mmmmm.<br /><br />Tagasi tulles lugesime võrkkiiges nii kaua kuni valgust oli, vaatasime arvutist Uus-Meremaa matkaradade pilte, tegime suupisteid ja Ats kooris rambutane – selliseid punaseid karvikpuuvilju, millel sees mahlane magus vili. Varsti vahetub aasta, meil mõned tunnid varem kui teil kodus. Rõõmsat ja särtsu täis aastavahetust, las šampusekorgid lendavad!!!<br /><br /><strong>12. jaanuar<br /></strong><br />Homme on me viimane päev Indoneesias. Vahepeal on mõndagi juhtunud, aga ei ole õiget tunnet olnud, et kohe kõik kirja panna, nüüd siis tagantjärele.<br /><br />Olime nädal tagasi suured snorgeldajad Bali idarannikul Padangpais ja Ahmedi rannaaladel, korall on siin üllatavalt ilus ja värviline. Arvasime alguses, et sellisel populaarsel troopilisel saarel ei ole ehk ilusat elus koralli palju alles, aga õnneks eksisime. Mõõna ajal oli korall täiesti kalda ääres, pidime ettevaatlikult ujuma, et end ära ei kriibiks. Tõusu ajal pidi natuke kauem ujuma, et korallini jõuda. Kui vahetevahel pead vees välja ei pista, et vaadata kui kaugel kallas on, siis tekib tunne, et oled kusagil kaugel kaugel merel, täiesti omaette veealuses maailmas. Põnevas elust kihavas maailmas värviliste suurte ja väikeste kalade keskel, suurte siniste meritähtede ja merekarpide vahel. Meritähed olid vee all umbes viieteise sentimeetrise läbimõõduga, kui Ats põhja sukeldus ja meritähe üles tõi, siis kahanes meritäht silmnähtavalt. Merisiilikuid sealkands ei ole, küll aga nägime enda jaoks uusi ja huvitavaid kalu, keda enne ei olnud meres kohanud.<br /><br />Proovisime kaldalt paaril päeval ka kalaõnne, aga pisikesed kalad sõid sekunditega konksu otsa pandud sööda ära, Ats nägi kurja vaeva, et suuri kalu sööda juurde meelitada, üks suur tuli ka õnge otsa aga läks koos konksuga ära, küllap oli tamiil liiga nõrk.<br /><br />Rannad on idakaldal musta vulkaanilise liivaga ning suurim mägi Balil – vulkaan Gunung Agung on tundub selge ilmaga rannalt kiviviske kaugusel. Kui pilved ei sega, on vaade vulkaanile ja küladele vulkaani lähedal ilusad.<br /><br />Ahmedist viis me tee edasi põhja poole Kubutambahani ning sealt Penuliasani. Penulisanis asub Bali kõrgeim tempel, aga meie sinna jõudmise ajal kallas vihma nagu oavarrest ning sõitsime samal päeval bussiga edasi Ubudi linna. Vahepeale jäi Penelokan ja Kedisan ilusa suure järvega ning Gunung Baturi vulkaan, aga bussiaknast nägime sel vihmapäeval vaid hallust ja pilvi.<br /><br /><strong>Ubud ja halvad Mr Nilssonid</strong><br /><br />Ubudis oli ilm ilus, otsisime vaikse bungalow ja veetsime mitu päeva ses linnas. Ühel päeval läksime linna ääres asuvasse „püha ahvi metsa”, kuhu on alles jäetud pisike tükk džunglit ning kus elavad hallid pikkade sabadega ja äärmiselt ülbed makaagid, kes on harjunud inimestelt süüa saama. Algul tundusid makaagid süütute silmadega pärdikud olevat, aga nii kui nad nägid kellelgi midagi söögipoolist käes olevat, nii hüppasid nad inimeste õlgadele, käe peale või selga ja nõudsid banaani või küpsist või midagi muud mis parasjagu käes juhtus olevat.<br /><br />Meil ei olnud midagi käes, aga paar makaaki hüppasid Atsi õlale ja üks hakkas Atsi lihtsalt kiusamise pärast seljast hammustama, neil karvastel uulitsapoistel on pikad teravad hambad ja see ahv hammustas nii kõvasti et veri oli väljas. Atsil õnnestus see sitavares õlalt maha raputada ja kui ma kotist desinfitseerija pudeli välja otsisin, et igaks juhuks makaagi hammustused Atsi seljal ära puhastada, siis ründasid mind mitmed ahvid ja üks hüppas pähe ja varastas endale pooliku küpsise paki, mis meil kotis oli.<br /><br />Looduses on ahve palju toredam vaadata, seal Ubudis on nad aga inimeste poolt ära rikutud vastikud pärdikud. Otsivad üksteiselt kirpe, paarituvad, kaklevad ja kui neid ära proovid ajada, siis ainult kriiskavad ja näitavad hambaid. Selline kogemus oli meil Ubudis linnaahvidega.<br /><br /><strong>Motikaga teel ja Bali politsei</strong><br /><br />Kuna vihmapäev ei lasknud meil tol korral Kedisani küla ääres olevat järve ja vulkaani vaadata, siis rentisime mootorratta ja sõitsime tagasi põhja poole. Atsil oli see esimene kord Aasias mootorrattaga sõita ja tal tuli see õnneks kohe hästi välja. Liiklus Aasias on suur sigrimigri eri liiki sõidukitega, teedel pidevalt ringi kooserdavate kirbukustidega, kes ei suuda kunagi õigel ajal otsustada, kuhu poole teed nad minna tahavad. Kui nad, saba seljas, vasakult teepervelt parema poole sörgivad, siis otsustavad nad ilmtingimata viimasel hetkel ringi - just mootorratta ees- ja pööravad otsa ringi, et tee keskelt vasakule teepervele tagasi lonkida. Peale koerte kõnnivad teedel veel kanad ja kuked ning pealael suuri korve kandvad kohalikud naised. Suuna näitamine ei ole moes või ei tööta lihtsalt kellelgi suunatuled, eesliiklejast võib mööduda nii paremalt kui vasakult ja kellel on suurem sõiduk, see on kunn. Üks asi mis kellelgi ei tööta, on suunatuli, aga asi, mis kõigil eriti efektiivselt töötab, on pasun ja seda kasutatakse igas olukorras ja nii igaks juhuks mitu korda järjest.<br /><br />Vulkaan ja järv ning küla järve ääres olid kenad, me motikas oli väike ja tubli ja Ats juhtis oskuslikult. Päris järsk oli tee alla külla ja käänuline samuti, mõtlesime, et kas hiljem motikas meid mägedest üles ka veab, aga ei olnud mingit probleemi. Meie ees sõitsid aga suured täis laetud kastiautod ja neil läksid küll suure surmaga üles ja lasid sellist musta suitsu sumbutitest välja, et me mattusime nende taga suurde musta pilve.<br /><br />Penelokanist Ubudi tagasi sõites pidas Indoneesia politsei meid kinni ja küsis motika kohta, et kust me selle rentisime ja kas kindlustus on olemas ja tahtis rahvusvahelisi juhilubasi näha. Motika paberid olid meil korralikult olemas, politseivunts neid ei uurinudki. Load olid Atsil maha ununenud, jäid hommikul teise pluusi taskusse. Seisime siis seal kolmekesi ja mõtlesime mida teha, teised politseinikud seisid grupis pisut eemal oma autode juures. Ats pakkus välja, et las keegi sõidab meile järele ja toome load Ubudist ära. Politseinik aga arvas, et olukorda saab palju valutumalt ja kiiremini lahendada „Maybe you will give some money to my friend” ja näitas teiste politseinike suunas. Tegelikult ei tundnud nad loomulikult lubade ega motika vastu mingit huvi vaid lootsis lihtsalt palgalisa saada. Meil raha kaasas ei olnud ja kohalikud korravalvurid soovisid meile peale mõneajalist omavahel arutlemist head teed ja lasid meil minna :-)<br /><br />Ubud on kusnstnike ja käsitööliste linn, kirev turg hinna üle kauplevate müüjate ja ostjatega ning ilusate käsitööesemetega on see, mis paljusi turiste Ubudi tõmbab. Kohalikud seal kandis on tõeliselt kuldsete kätega ja palju aega ja vaeva nõudnud töö müüakse väikese hinnaga maha sest pakkumine on suur ja ostjaid pole piisavalt. Igat sorti puunikerdisi, võrratuid vaagnaid, kenasi maale ja batikut ning riideid on palju. Turul kaubeldakse taskuarvuti abil. Müüja ütleb algul igale pisikesele asjalegi kõrge hinna ja jääb siis alla kauplemist ootama. Ostja ütleb oma hinna kuni müüja ja ostja jõuavad nende kahe hinna vahepeale. Kui on alles hommik ja kisub vihmale, läheb turul suur mäsu lahti, kõik kaubitsejad püüavad enne vihma kasvõi ühe tootegi maha müüa, muidu tähendab see nende jaoks terveks päevaks halba õnne. </span>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-16706124890382609422010-01-14T14:30:00.000-08:002010-01-14T14:58:24.427-08:00Ijeni uskumatute meeste ja vaavlijarve pildid<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVOWQNIHnHrLa3BbkGW2CUprX3vHz9rBjuTuxsFQdEBsP3J1UguxZt8TNy-hWgIjbt4o5yhQan4VxhKaUprV2UaJRsbepHlqsEGVN9tRZ3cMZQ0eRogKTPku3-Hz-AYN68XlAjFIIYK3u5/s1600-h/PC230023.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426733234943977362" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVOWQNIHnHrLa3BbkGW2CUprX3vHz9rBjuTuxsFQdEBsP3J1UguxZt8TNy-hWgIjbt4o5yhQan4VxhKaUprV2UaJRsbepHlqsEGVN9tRZ3cMZQ0eRogKTPku3-Hz-AYN68XlAjFIIYK3u5/s400/PC230023.JPG" border="0" /></a><br /><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbBh7VqbOmgZOXbrZoE_5TWAkyNoHHall2geN87O-ONfplMkwvsszFCYg1lKglVCDz2H1O8WmrOZdz6MEgGPSr7mxssGJaXQThmj_lCSVNmr6_eZrjK5cHFspVke90RhdUBduOxeEjVD-y/s1600-h/Paksu+pilve+sees.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426733201316629426" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbBh7VqbOmgZOXbrZoE_5TWAkyNoHHall2geN87O-ONfplMkwvsszFCYg1lKglVCDz2H1O8WmrOZdz6MEgGPSr7mxssGJaXQThmj_lCSVNmr6_eZrjK5cHFspVke90RhdUBduOxeEjVD-y/s400/Paksu+pilve+sees.JPG" border="0" /></a> <strong>Paksu myrgise pilve sees</strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCuMHOcgxRWGmVKmw5gWNYxgrRjallwRriEOo3G3E-sea7yKjT6_kbT1BQwmFcEOs0Qnb8VpW2cN3nM-NPtvgeudJhtLIHFO6GklMO7n7Je5vLiDCoDHaLEAkHV7dvHu5nLFg6j-2L_WeM/s1600-h/meie+tulek+alt+yles.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426733195646404738" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 299px; CURSOR: hand; HEIGHT: 400px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCuMHOcgxRWGmVKmw5gWNYxgrRjallwRriEOo3G3E-sea7yKjT6_kbT1BQwmFcEOs0Qnb8VpW2cN3nM-NPtvgeudJhtLIHFO6GklMO7n7Je5vLiDCoDHaLEAkHV7dvHu5nLFg6j-2L_WeM/s400/meie+tulek+alt+yles.JPG" border="0" /></a><strong><br />Meie tulek alt yles</strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirhB0buDADD7Ynd9VFDj3IBmqED8ktxxK2H0Yto_F6seD0lTblmkSq4fLz4otGBr4i2k2hQPxQNrbq-SRuTDJGCLl5G5ygNTO6OBCxGZDurjI92lsD81jQNaYyF8BXRh2LlFJurXtxAg62/s1600-h/meie+tulek+alt+yles.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426733177190864210" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 299px; CURSOR: hand; HEIGHT: 400px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirhB0buDADD7Ynd9VFDj3IBmqED8ktxxK2H0Yto_F6seD0lTblmkSq4fLz4otGBr4i2k2hQPxQNrbq-SRuTDJGCLl5G5ygNTO6OBCxGZDurjI92lsD81jQNaYyF8BXRh2LlFJurXtxAg62/s400/meie+tulek+alt+yles.JPG" border="0" /></a><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiyWdQAj_O1UUVL17SkROIPTIig85SpgkwdytvJfDG-ZqJOH8hb7qBEDRoNl6_k7v8Q9vVASdCjMubtQ4dJP3arSA43UdL6gb5rWusfwtZCT2VMW9pnIbcg31v4CRA_98ZBu_n96xPzZlE/s1600-h/kellele+too,+kellele+lobu.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426733155609682210" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiyWdQAj_O1UUVL17SkROIPTIig85SpgkwdytvJfDG-ZqJOH8hb7qBEDRoNl6_k7v8Q9vVASdCjMubtQ4dJP3arSA43UdL6gb5rWusfwtZCT2VMW9pnIbcg31v4CRA_98ZBu_n96xPzZlE/s400/kellele+too,+kellele+lobu.JPG" border="0" /></a><br /><br /><br /><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYDJNmCZRU02ePI1wCgumlDk01W3V8-cqISI7mjERGnwf5wDOWjZDhcodUviwwH0Y2yM5PdoeH8wk6r50AOBKlksq7L0M9akXzlTNHQmx0wl-aACj1snZiVhOnc6gwsDPhfTyS7oPadeUO/s1600-h/jarve+aares.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426729280817648146" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiYDJNmCZRU02ePI1wCgumlDk01W3V8-cqISI7mjERGnwf5wDOWjZDhcodUviwwH0Y2yM5PdoeH8wk6r50AOBKlksq7L0M9akXzlTNHQmx0wl-aACj1snZiVhOnc6gwsDPhfTyS7oPadeUO/s400/jarve+aares.JPG" border="0" /></a> <strong>All jarve aares<br /></strong><br /><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwfhXwU5m7y_4JoZUVwzwSd6OiUzcEWvenccS3pW-kis18DEFdgfs168zr3_aNv0ifMV7V_W-tn25IdZDHEu1G14sEWypf8khYBaB5BFmOrHj1r6m_w9aC_r1yVRZf3DCWIrdnG47Lkfx7/s1600-h/blogisse+5.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426729273211416770" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwfhXwU5m7y_4JoZUVwzwSd6OiUzcEWvenccS3pW-kis18DEFdgfs168zr3_aNv0ifMV7V_W-tn25IdZDHEu1G14sEWypf8khYBaB5BFmOrHj1r6m_w9aC_r1yVRZf3DCWIrdnG47Lkfx7/s400/blogisse+5.JPG" border="0" /></a><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUMFEuNlfSQcTg3qVw1OTB1S6LRY4kTIQPlQkH_FG80TtG3tLkBa-X1shf26hmXIKZNfrl9hjGQ12bdK2-GA_7Ttirj7FYBBotQ6TA5_3xr6yBL49QSQHVs233ctxnDCh0ckNGScWXun-8/s1600-h/blogisse+3.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426729263929353522" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUMFEuNlfSQcTg3qVw1OTB1S6LRY4kTIQPlQkH_FG80TtG3tLkBa-X1shf26hmXIKZNfrl9hjGQ12bdK2-GA_7Ttirj7FYBBotQ6TA5_3xr6yBL49QSQHVs233ctxnDCh0ckNGScWXun-8/s400/blogisse+3.JPG" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5lp4jvS7UZr6CxA_3VR17WSQtStPy2NpF5sTyCllhtAzYMAT6gj2bfF9kphQHfRDqCwMWg1XqYdt50mgd0P-pbBeaD2E-TbYqEImNfERykZ3DlvQu61CmK_dOcuOuEtyEFgTW-Y_bvwcS/s1600-h/blogisse+2.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426729249852507858" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5lp4jvS7UZr6CxA_3VR17WSQtStPy2NpF5sTyCllhtAzYMAT6gj2bfF9kphQHfRDqCwMWg1XqYdt50mgd0P-pbBeaD2E-TbYqEImNfERykZ3DlvQu61CmK_dOcuOuEtyEFgTW-Y_bvwcS/s400/blogisse+2.JPG" border="0" /></a><strong> 80-90 kg puhast vaavlit</strong><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfNSJER7DPnrlPfz8XGUKaA0g8K9EEWCc1x04kgK-0x_5yOsbSjgALqgQy8fpIXKn1lltN8QYfd2Q6mVkVAn0hxybb1yfV3Bj96i33C-n2ykJKPemKnFNeIXPgA59KF3gw3SE5HDha3ujV/s1600-h/Blogisse+1.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426729236887500194" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfNSJER7DPnrlPfz8XGUKaA0g8K9EEWCc1x04kgK-0x_5yOsbSjgALqgQy8fpIXKn1lltN8QYfd2Q6mVkVAn0hxybb1yfV3Bj96i33C-n2ykJKPemKnFNeIXPgA59KF3gw3SE5HDha3ujV/s400/Blogisse+1.JPG" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-91886194015356367912010-01-14T14:15:00.000-08:002010-01-14T14:30:47.022-08:00Viimaks siis Bromo vulkaani pildid<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRGauDKxb6PD2i97wTXB3a-A4WrfcHokMRfcgRIhjxJj76dXdedPlTxMewkT5bQ62zEEcicCBq17m1gBX98l2yewypW5_ybRrWxPFTP-rZ5SxHv5__XkLSHwHs3DjVVji4gPXVeehE7e1H/s1600-h/Blogisse+11.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426726066174610978" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiRGauDKxb6PD2i97wTXB3a-A4WrfcHokMRfcgRIhjxJj76dXdedPlTxMewkT5bQ62zEEcicCBq17m1gBX98l2yewypW5_ybRrWxPFTP-rZ5SxHv5__XkLSHwHs3DjVVji4gPXVeehE7e1H/s400/Blogisse+11.JPG" border="0" /></a><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZGIIIu8SY8XzTgcAU38THtjc1jxXraYRSbyBIfQm7TXa6Vybz0xMrGWo5mSPOxMuOrkDeKsxteAQyI99xHdaIAyRXprhFFeabuF3DWHCYygp-zhD-4CWIA84l24SRNXp07rjgXbn66EKK/s1600-h/Blogisse+7.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426726056098750642" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiZGIIIu8SY8XzTgcAU38THtjc1jxXraYRSbyBIfQm7TXa6Vybz0xMrGWo5mSPOxMuOrkDeKsxteAQyI99xHdaIAyRXprhFFeabuF3DWHCYygp-zhD-4CWIA84l24SRNXp07rjgXbn66EKK/s400/Blogisse+7.JPG" border="0" /></a><br /><br /><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzQ-D7AfXJjFnjaCTZWi3vuNyV8LaNQxYKXRSZAKW99cjS3oPYycLmJg70o8Qabvb_J2I3_BenlfDf1PCtdIqXtTWJjadOcZRi_pc2pnDoxiq4bOOAoFnxScV6CZ-xZ5cU5Toq2M2TIZ-1/s1600-h/Blogisse+5.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426724759072719970" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgzQ-D7AfXJjFnjaCTZWi3vuNyV8LaNQxYKXRSZAKW99cjS3oPYycLmJg70o8Qabvb_J2I3_BenlfDf1PCtdIqXtTWJjadOcZRi_pc2pnDoxiq4bOOAoFnxScV6CZ-xZ5cU5Toq2M2TIZ-1/s400/Blogisse+5.JPG" border="0" /></a> <strong>Kylamehed hobustega vulkaani all kyyti pakkums</strong><br /><br /><br /><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPphyphenhyphen6yLkTgvwASqagltGeX8hQkYRkNSqlzqqEiE2tP5e04oioMJluej14kws78AdMBvOgoUKbSuIL3JESY5SQlJ3kBZo3d7quT7JcPHq59vIhzONUXqCuqrJ1htorZQpOR4o4y0W7Nf8B/s1600-h/Blogisse+4.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426724744884149602" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPphyphenhyphen6yLkTgvwASqagltGeX8hQkYRkNSqlzqqEiE2tP5e04oioMJluej14kws78AdMBvOgoUKbSuIL3JESY5SQlJ3kBZo3d7quT7JcPHq59vIhzONUXqCuqrJ1htorZQpOR4o4y0W7Nf8B/s400/Blogisse+4.JPG" border="0" /></a> <strong>Kraatri jalami rajal<br /></strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwFDVF2Qm59OABpPi2JufSltXV88W_KgpbkanrKLy3OmEMiG4tIcuXcPzg3ZPiX5SksHHWk1esQ417eFtuj8LAwltXioZJ8DkBW5flZCtboTFeos3vRxU4oJX2I3SxJ_QQzWGrYXtxF2ox/s1600-h/Blogisse+3.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426724736714153186" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwFDVF2Qm59OABpPi2JufSltXV88W_KgpbkanrKLy3OmEMiG4tIcuXcPzg3ZPiX5SksHHWk1esQ417eFtuj8LAwltXioZJ8DkBW5flZCtboTFeos3vRxU4oJX2I3SxJ_QQzWGrYXtxF2ox/s400/Blogisse+3.JPG" border="0" /></a> <strong>Bromo<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8bmFUbXyxLM9j-Z7qf0Ht4jt7HnWjRdETFUZPZZamo7PM_vgQh86heNdiGaOUY4IzfeZgdyHDR_d5o763G_o001imEVwGfiHvmzTBrBUL3ojzDl16AEfYAXOVpeTMdASYBkda53_c1ZLt/s1600-h/Blogisse+2.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426724722379823746" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh8bmFUbXyxLM9j-Z7qf0Ht4jt7HnWjRdETFUZPZZamo7PM_vgQh86heNdiGaOUY4IzfeZgdyHDR_d5o763G_o001imEVwGfiHvmzTBrBUL3ojzDl16AEfYAXOVpeTMdASYBkda53_c1ZLt/s400/Blogisse+2.JPG" border="0" /></a><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk4GYXm2rrh19JQ0TNIAzvnDOeKRIsFLgiswqs37MNrv4ezcAO_GAMv0qfHGzBUpzDwjxdhyphenhyphenG4aFRpNnErjDckmhXig83ibK3Od8UfZ8kvmmCIfCemMEztnAZP6YWNKptgv_lCc7M0Qzjc/s1600-h/Blogisse+1.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5426724716973219442" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgk4GYXm2rrh19JQ0TNIAzvnDOeKRIsFLgiswqs37MNrv4ezcAO_GAMv0qfHGzBUpzDwjxdhyphenhyphenG4aFRpNnErjDckmhXig83ibK3Od8UfZ8kvmmCIfCemMEztnAZP6YWNKptgv_lCc7M0Qzjc/s400/Blogisse+1.JPG" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div></div></div></div></div></div></div></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-172559771697246292010-01-07T01:33:00.000-08:002010-01-07T01:53:20.326-08:00Pildid tulevad hiljemNii tahaks Bromo vulkaani ja Ijeni pildid yles panna, aga internetiyhendus on Ubudis ja mujalgi Balil nii aeglane. Hiljem siis...<br /><br />ILUSAT UUT AASTAT KOIGILE!!!Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-14058820972148983832009-12-29T21:12:00.000-08:002009-12-29T21:37:31.956-08:00<span style="font-size:130%;"><strong>22. detsember</strong><br /><br />Vaatasin arvuti kalendrist järele – on 22. detsember ja peaks olema teisipäev. Harilikult oleme ajas kadunud, suhteliselt tähtsusetu on siinmail kuupäevade ja nädalapäevade teadmine, aeg käib lihtsalt oma rada ja meie ränd kulgeb ühest päevast teise, olgu see päev siis esmaspäev või pühapäev, kuu märts või detsember, suurt olulisust see ei oma ja nii ongi hea. See, et on nädalavahetus, selgub harilikult siis kui on vaja kiiremas korras valuutat vahetada, nädalavehetustel on pangad suletud ja lühiajalisse plindrisse sattudes saame jälle aimu, mis päev on.<br /><br />Oleme Indoneesias Jaava saare idaosas. Lendasime Borneolt poolsaare Malaisiasse Johor Bahru linna ning sealt edasi praamiga Indoneesiasse Batami saarele. Batamilt, mis asub Malaisiale ja Singapurile niivõrd lähedal ning on nende riikide suures mõjutuses, ei saanud veel mingit Indoneesia maiku. Arenenud kaubandus, ostukeskused, kiire elu.<br /><br />Viisa saime valutumalt kui olime arvanud, kuuks ajaks ja seda viisat kahjuks pikendada ei saa. Indoneesiasse reisides peab ette näitama ka tagasilennupileti, vahel küsitakse seda näha ja vahel mitte. Kuna me ei tee nii pikki plaane ette, et kust ja kuhu kuu aja pärast lendame, siis muutsime viimatise Air Asia lennufirma poolt meilile tulnud lennubroneeringu kinnituse uute kuupäevade ja sihtkohtadega ümber ning printisime selle muudetud variandi välja. Ei läinudki vaja.<br /><br />Javal saime juba ehedat Indoneesiat näha, tunda ja kuulda. Riisipõllud, rohelus, kanad ja kuked nii maal kui linnas, kirbukustid, pooliku sabaga nälginud ja räsitud kassid, mitmesugused oma kokku kompunnitud sõiduvahendid, sõbralikud inimesed, kelle naeratus ei ilmu ainult suule vaid ka silmisse. Kaubitsejad, kellele valge on harilikult vaid liikuv pangaautomaat ning kelle naeratus kestab vaid seni kuni nende pakkumisega nõusse jääd. Lapsed, kes kogu oma inglise keele pagasi välja laovad, ehk siis „Hello, what is your name” ja siis ise kihistades minema jooksevad. Vanad mosleminaised, kes pikalt piidlevad, kui särgivarrukad on lühikesed ja püksisääred alla põlve ei ulatu. Kookospalmi - ja banaanipuud, veepühvlid ja suitsujuga siit-sealt taeva poole tõusmas. Ehe!<br /><br />Tulime eile Gunung Bromo ja Bromo-Tengger-Semeru rahvuspargist. Sõit sinna oli ilus, vulkaanide lähedal olev maapind on seal rikas ning põllumehed kasvatavad mäekülgedel mitmeid köögivilju, ingli trompeti puud olid täies õies – selle puu õis on narkootilise toimega. Ats pidas seekord paremaks õit mitte süüa, viimatine Sagadis käik jäi hästi meelde, siis kui Urmas meile sellest taimest ja taime mõjust rääkis ja Ats hästi ei uskunud ja igaks juhuks ühe õie ära sõi ning siis end väga kentsakalt tundma hakkas :)<br /><br />Gunung Semeru on Java kõrgeim vulkaan, 3676 m. Gunung Bromo on 2392-meetrine aktiivne vulkaan. Tegime pika tiiru suitseva Bromo kraatri tipul, nii aktiivset vulkaani ei ole me enne näinud, väga võimas. Öö lähedalolevas külas oli külm, küla ise asub üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast, õnneks on meil üks magamiskott ja ka soojemaid riideid kaasas igaks juhtumiks ning sel puhul läks neid kõiki hädasti vaja.<br /><br /><br /><strong>27. detsember</strong><br /><br />Ükskõik, kas maal või linnas, odavamas hostelis või luksushotellis ööbides, Indoneesias ärkad hommikul ikka kuke kiremise peale üles. Piirkonniti võib ärkamine veelgi varasemaks kujuneda – moslemid palvetavad viis korda ööpäevas, Probollingo nimelises kohas ajas moslemi hommikutervitus meil juba kell kolm öösel üles. Millegipärast arvavad need Allahi-usulased vuntsid, et kogu maailm tahab nende laulu kuulda - moššeede külge on tavaliselt kinnitatud tubli hulk ruuporeid, nii et viis korda ööpäevas kuulevad ka teist usku inimesed ja ka mittemingitusku inimesed nende palvet.<br /> </span><br /><p><span style="font-size:130%;"><strong>Bali, Bali, Bali</strong></span></p><span style="font-size:130%;"><strong></strong><p><br />Oleme otsaga Balil. Jõululaupäeval sõitsime üheksa tundi bussiga Javalt Balile ning need Jõulud jäävad mulle alatiseks meelde. Esimene osa päevast ootasime bussijaamas bussi. Siin ei käi bussid aja järgi, bussid käivad siis kui nad kohale jõuavad ja välja lähevad siis kui bussis on rahvast täis tuubitud ja kõik kohad, kaasa arvatud vahekäikki, rahvast täis. Kaeblemisel ei ole lihtsalt mõtet, sellest oleme ammu aru saanud ja kella peale minekut ei ole nagunii kusagile. Tegu on Indoneesiaga, kus kehtib Indoneesia aeg. Kõik juhtub siis kui ta täpselt juhtub või siis natuke hiljem. Ka ärajäämisi on, aga mis siis sellest, homme on jälle päev.<br /><br />Bussijaama jõudsime keskpäava paiku, Bali buss pidi kell kaks saabuma. Kella kahene buss lükkus kella neljale edasi, mõtle asja, kaks tundi ees või taga. Ajasime uudishimulikega juttu, nii palju kui nende inglise keel seda võimaldas, käisime ühes nurgataguses tänavarestoranis söömas ja lihtsalt ootasime. Ootasid teisedki, kella ei koputanud keegi, et ei tea, kas kell on seisma jäänud ja keegi närviliselt edasi-tagasi ei kõndinud – aega on.<br /><br />Kui Bali buss terminaali jõudis, jooksid bussi ootajad üksteise võidu bussile, ühistrantspordiga on ikka nii, et sinna sisse tasub ruttu jõuda, muidu võib juhtuda nii, et pead tunde ja tunde bussi vahekäigus ülimalt ebamugaval taburetil istuma. Kui veab, on istumise all taburet, kui vähem veab, on õllekast.<br /><br />Siblasin minagi kiirelt kohalike ja kümnese prantslaste grupiga võidu bussi suunas, Ats jäi kotte pagasiruumi paigutama ning saime mõlemad istekohad. Ühel pool kahe- teisel kolmekohalised istmed, meie saime kolmesesse ja istusin Atsi ja akna all koha leidnud kohaliku mehe vahel. Mees oli tore, õpetas meile numbreid indoneesia keeles.<br /><br />Kui kõik kohad bussis täis said, ootasime, et buss võtaks tuurid üles ja asuksime viimaks Bali poole teele, aga nii libedalt ei läinud. Buss hakkas küll liikuma, aga tihti siin ja seal peatusi tehes. Bussides on siin alati bussijuht ja piletitega ning pagasiga tegelev šuurik. Šuurik seepärast, et kohalikel on siin igal asjal kohalik hind ja turistilt küsitakse umbes poole rohkem, nii ka bussipileti eest. Me Balile minevas bussis oli neid šuurikuid lausa kaks, rippusid uksest välja ja karjusid kõva häälega `Bali, Bali, Bali`, et kõik need, kel Balile sõidu soov, ikka kaasa saaksid. Tee äärtest korjati peale nii palju inimesi, et lõpuks oli terve vahekäik rahvast täis. Kes üritas õllekastil silma looja lasta, kes võitles kellegi riisikotiga, mis vägisi ta sülle kippus kukkuma, kes mängis telefoniga ning kes kannatas lihtsalt vaikselt.<br /><br />Kui enam kohe mitte kedagi bussile ei mahtunud, oldi rahul ja bussišuurikud hakkasid rahvalt piletiraha koguma. Tavaliselt hakkab pussišuurik, selg ees, bussi eesotsast tahapoole liikuma ja raha koguma. Selg ees seepärast, et me ei näeks, kui palju kohalikud pileti eest maksavad. Kui järg meieni jõuab, siis annab šuurik särasilmil meile pileti, millele on laest võetud summa peale kripseldatud ja sirutab käe välja. Summa on just selline, et päris häbi ei hakkaks küsida, aga ikka kümme-või paarkümmend tuhat ruupiat ühe inimese pealt rohkem sellest, mis kohalikud maksavad.<br /><br />Bali bussis tundus hind kõigile sama olevat. Šuurikud pidid end kole peenikesteks tegema (väga peenikesed on nad nagunii), et bussi vahekäigus rahvalt piletiraha koguda. Raha kogutud, võlusid šuurikud endalegi istumise alla mingid kastid ja sõit jätkus viperusteta mõnda aega. Mingi hetk hakkas buss aina aeglasemini ja aeglasemini sõitma, siis jäi hoopis seisma. Otsiti tööriistu ja sebiti, inimesed läksid välja jalgu sirutama ja värsket õhku hingama – selgus, et bussi üks esimestest kummidest oli katki läinud. No muidugi oli seda nalja enne ka siin maal juhtunud ja šuurikud vahetasid kiirelt ja oskuslikult katkise kummi terve vastu ning sõit jätkus. Sõit jätkus tunde ja tunde, reisijad vajusid aina rohkem kössi ja proovisid igal võimalikus ja mittevõimalikus asendis sõba silmale saada.<br /><br />Õhtupimeduses jõudsime Java praamisadamasse ning bussiga koos praamile. Praam oli ruumikas ja korralik, aga mingi piinamisasja peab ju välja mõtlema ning praamis pandi, kelle suureks rõõmuks ja kelle kurvastuseks, telekaekraanile valjult valjult laulma praegune siinne kõige kõvem tüdrukute popbänd. Peale seda bussisõitu oli see natuke liig, aga kohalikud paistsid küll laulu nautivat.<br /><br />Bali sadamasse jõudes tundsin, et kõik ei ole ole nii nagu olema peab. Detailidesse ma ei taha laskuda ja arvan, et seda pole kellelgi kena lugeda, aga lühidalt - selle aasta Jõuluõhtu möödus bussis ja kõva toidumürgitusega.<br /><br />Bali sadamast jätkus sõit umbses viimase võimaluseni täis puugitud bussis Denpasari linnani veel paar tundi ja need on tunnid, mida ma mäletan hästi ja mida ma ei taha kohe üldse hästi mäletada.<br /><br />Kell kaks öösel leidsime bussijaama tagant ühe roppkalli hotelli, aga mulle ei lugenud ükski hind sel hetkel, tahtsin vaid voodisse ja surra. Kõige hullem möödus kahe päevaga ja nüüd olen jälle omas elemendis ja energiline, nii koledat elamust aga ei ole enne olnud ei kodus ega võõrsil. Ei teagi, millisest söögikorrast see põrgu alguse sai, nii hommiku- lõuna- kui ka õhtusöök tundusid maitselt head ja halvaksläinud lõhna ei olnud millelgi, aga ju siis oli bakter hästi peidetud. Ats oli loomulikult toetav ja tegi mulle asju ette ja taha. Hiljem juba naersime selle põrgusõidu ja – kogemuse üle, aga toidumürgitus Aasias või ükskõik kus mujal, ei ole küll kõige meeldivam kogemus.<br /><br />Praegu oleme Bali idarannikul ühe ranna ääres, hästi mõnusas hotellis. Mingi hea laiskus on peal ja kavatseme hommegi siin lihtsalt mittemidagit teha, selleks ju puhkus ongi ja viimasel ajal olemegi päris palju paigast paika ringi liikunud. Bali on võrreldes Javaga palju turistikam, Java oli ehedam, aga ka Bali on väga ilus. Rohelus, rohelus, rohelus, riisipõllud ja kookospähklipuud. Ja rohelise eri toone on nii palju.<br /><br />Kuu aega Inoneesias on nii lühike aeg, otsustasime rahulikult võtta ja mitte püüda järelejäänud poole kuuga igale poole jõuda. Muidugi oleksime tahtnud minna ka siit mitte kaugel olevatele Florese ja Komodo saartele, viimasel neist näeb hiigelsuuri Komodo draakoneid, neid, kes oma keele otsast tuleva süljega mürgitavad suure looma ja siis hiljem saagi nahka pistavad. Florese ja Komodo pool on praegu vihmad, seega seal ringi liikumine raskendatud halbade teeolude tõttu ja seekord jääb nendesse paikadesse minemata. Indoneesia on riik, kuhu võiks kuudeks kaduda, palju on vaadata, uskumatuid paiku ja uskumatut loodust.<br /><br />Viimasest väga eredast elamusest ei ole ma veel kirjutanud. See oli Ida-Jaava Bondowoso lähedal Balurani rahvuspargis, kus on mitmeid vulkaane. Kõige huvitavam on Ijeni vulkaan, mis oli kunagi kõrge väga aktiivne vulkaan, nüüd aga on vaikne aga siiski aktiivne vulkaan. Ijeni teeb eriliseks see, et kuangi suure purske teinud vulkaani kraatri keskel on nüüd suur kollane väävlijärv.<br /><br />Asusime Bondowosost Ijeni poole teele hommikul kell 02.30, magasime öösel vaid paar tundi ja tee Ijenini oli auklik ja käänuline, meie ise unised ja mitte ei saanud sel hetkel aru, mis hullus meid sellisel tunnil voodist välja oli ajanud. Tavaliselt läheme alati ise bussidega vaatamisväärsuste juurde, aga sel korral valisime kergema tee sest bussidega Ijenisse minna on ülim ettevõtmine ning seega oli kell pool kolm hommikul meiega koos auklikut teed nautimas veel ka autojuht ja giid. Kolm ja pool tundi seda jubedat teed, koidu ajal hakkasime juba erkamateks muutuma. Teede äärtes õites kohvipõõsaistandused ja väikesed külad. Kolmest check-poindist pidime läbi minema ning nende tõkkepuud muidugi enne ei avanenud kui neile nutsurulli lauale ei visanud ja mingitele paberitele alla ei kirjutanud.<br /><br />Viimased kolmteist kilomeetrit Ijenini viivast teest olid millegipärast asfalteeritud ning parklasse jõudes olime unest jagu saanud ja valmis vulkaani otsa ronima. Ijen on vaid 2368 meetri kõrgune vulkaan. Meiega koos asusid rajale külamehed, kes Ijeni väävlijärve ääres väävlikaevanduses töötavad. Mehed kandsid õlal kahte kepi abil üheks ühendatud korvimoodi asja, raja alguses olid korvid tühjad ja näod kõigil naerused. Üks naerusuu kandis kahte sellist korvi ja sokutas ühe neist Atsi õlale, Atsil ei olnud muidugi midagi korvikandmise vastu ja nii läks nalja heitev korvikandjate- ja mittekandjate seltskond mäest aina üles ja ülespoole.<br /><br />Tippu jõudes avanes natuke uskumatu vaade kraatrijärvele, kraatrist tõusvale paksule kollasele väävlitossule ja ümberkaudsetele vulkaanitippudele. Kraatri tipust läks kitsas lahtiste kividega väga järsk tee alla väävlijärveni – see oli korvikandjate rada. Tühjad korvid, millega hommikul naerusuiselt kolme kilomeetri kauguselt alustati, laoti all täis puhast väävlit, mõlemasse korvi nelikümmend kilogrammi ning kandjad alustasid järve äärest ronimist kaheksakümnekiloste korvidega järsku tõusu ja ebakindlat kitsast ja sikisakilist teed mööda taas üles kraatriserva tippu. Seda kõike vaadata oli lihtsalt karm, meeste nägudelt peegelduv ebainimlik pingutus, enamus neist meestest kaaluvad ise paarkümmend kilo vähem kui see koorem, mida nad õlgadel kandsid. Iga päev teevad väävlikandjad kuni kolm kuuekilomeetrist kandmisotsa, millest enamus aeg järsust mäest üles- või allaronimist ning viimane osa kraatri tipust järveni laskud võis siis tõusta, on ebainimlik vaev, olgu korv siis tühi või täis.<br /><br />Kõige tipp on see, et väävlikandjad teenivad ühe kaheksakümne kilose koorma eest 30 000 ruupiat ehk kolmkümmend neli krooni. Kes lihtsad arvutused teeb, see saab teada, et väävlikandja päevapalk on 102 krooni. Tööd tehakse vihma, tuule ja põletava päikesega ning peale ebainimlikult raske koorma mäkke või mäest kandmise hingavad nad päevast päeva sisse mürgiseid väävliaure. Alt tõusev väävlisuits muudab tuulega suunda ning teeb ronimise veelgi piinarikkamaks, kandjad taluvad paksu väävlipilve sattumist paratamatult välja, aga kitsa raja leidmine muutub pilve sattudes keeruliseks. Orjapidmine ei ole maailmas kaugeltki lõppenud aga seda ise nähes ei jätku kirjeldamiseks piisavalt sõnu. Karm, ebainimlik, julm ja ebaõige. Mehed kannavad kummikuid, mis on sellisel rajal ühed ebasobivamad aga ilmselt odavaimad jalanõud.<br /><br />Koht oli karmilt ilus, aga väävlitassijate elu nähes tundus see kõik ulme, nagu mingi teine maailm. Maailm, kuhu meie ja teisedki turistid olid tulnud vaatama vulkaani ja väävlijärve, privaatse autojuhi ja giidiga. Meie õlgadel fotokaamerad, väävlikandjate õlgadel kaheksakümnekilosed väävlikamakad. Tuleb mõtetu päevavarga tunne. Tunne, et elu on ebaõiglane. Tunne, et tahaks aidata, aga ei oska. Sri Lanka keskmaal teeistandustes käies saime teada, et teekorjajanaised teenivad päevas veel palju vähem kui need väävlimehed Ijenis, kuid neil kahel tööl on suur vahe. Kui kogu vaesusele ja ebaõiglusele maailmas kaasa tunda, siis nutaks vist silmad peast, aga kasu ei ole sellest mitte kellelegi. Lihtsalt see koht oli liiga KARM!<br /><br />Laskusime samuti väävlijärve äärde ja nägime lähedalt väävlikaevanduse tööd. Järv ise ja värvid kollase järvi ääres suurtel kaljudel olid meeldejäävad. Ostsime paarilt mehelt puhast väävlit. Kes oli valmis saanud kilpkonna kujuga, kes pakkus lihtsalt suvalise kujuga väävlitükke – meeste pisikene ja salajane lisatöö, turistidele väävlitükke müüa. Uskumatu on see, et enamus mehed naeratasid kui neist möödusid ja küsisid midagi inglise või indoneesia keeles. Naeratasid paljud siiski, kui õlgadel oli 80 kilo ja tee paksu suitsu sees ülesmäge.</p><p><br /> Meie mäest üles minek sattus ka tuulemuutuse aeg olema ja kõndisime ettevaatlikult peatusi tehes ja riidetükki suu ees hoides järsakust üles. Ats oli vapper, aga mulle mõjus paks puhas väävel kopsudes ja silmis küll uimastavalt. Hiljem avastasin, et mu hõbeehted läksid sel päevad mustaks, ilmselt väävlipilvedest.</span></p>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-18574220852241743122009-12-15T04:54:00.001-08:002009-12-15T05:21:15.344-08:00Jõuluootel Kota Kinabalus<div align="left"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNeFjfDJHMXe10z_u5JiGx6UzL6DvyKUVCXejEDD_egDyYt9F3kuxEkivSVAaRcCoiw4oCGqqNFkejlQiJqXDk_RtOlSVhyYZOuUEfvpjmgLKw7NVEYIHnZEnB6E3hM5RYSFv08KMOIK4p/s1600-h/Joulud+Kotas+001.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415451378994301714" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNeFjfDJHMXe10z_u5JiGx6UzL6DvyKUVCXejEDD_egDyYt9F3kuxEkivSVAaRcCoiw4oCGqqNFkejlQiJqXDk_RtOlSVhyYZOuUEfvpjmgLKw7NVEYIHnZEnB6E3hM5RYSFv08KMOIK4p/s400/Joulud+Kotas+001.jpg" border="0" /></a> <strong>Sukaus vihmaga elevante ootamas :)</strong></div><div align="left"><strong></strong> </div><div align="left"><br /></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><strong>Tere kallid,</strong></span></div><div align="left"><br /></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"></span></div><div align="left"><br /></div><div align="left"><span style="font-size:130%;">oleme Sukaust tagasi Kota Kinabalus. Täna õhtul on linnatänavatel Jõuluturg, laulukoorid laulavad ja kõigil on tore meeleolu. Me käisime ka jalutamas, laulu kuulamas ja jäätist söömas. Lumememm on vatist...ja poodides on hullumine nagu meil, kuigi õnneks pisut väiksemal kujul. </span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><br /></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><br /></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;">Ülehomme lendame Borneolt mandri Malaisiale Johor Bahrusse ning sealt praamiga edasi Indoneesiasse, väikesele Butami saarele ning sealt Sumatrale. Saime siin nähtud need loomad, keda tahtsime näha ja vihmametsaelamused samuti käes :) Nüüd Indoneesiasse. </span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><br /></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><br /></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;">Sukaus jäid meil elevandid nägemata, aga õnneks nägime neid Danum Valleys juba enne. Terve viimase päeva olime Sukaus elevandijälgede ja sõnniku juures metsas elevante ootamas - kolm taanlast olid jõe juures kaheksat elevanti näinud ja lootsime, et nad tulevad samasse kohta tagasi, aga kuus tundi päikeses ja vihmas ootamist ei kandnud kahjuks tulemust :) Küll nägime aga kirevaid linde, lärmakaid ahvikarju ja jällegi <em>hornbille. </em>Sukaus juhtus me fotoka mälukaardiga apsakas ja jäime paljudest ilusatest piltidest ilma ning taastada neid ei saagi. Väga kahju on nokunäoga ahvide piltidest, oleksime tahtnud need blogisse teie jaoks üles panna, aga läks nii. Otsige siis netist ise pilte.</span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><br /></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><br /></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;">Kui me enne Jõule blogi ei täienda, siis soovime teile rahulikke, oma tehtud Jõule, soojust, valgust ja kuuselõhna. Ärge unustage Jõulusalme, need peavad ikka meeles, mitte paberil või hoopiski ununenud olema. Oleme südames Kodus. <strong><span style="color:#663366;">KAUNEID JÕULE!</span></strong></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><br /></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><br /></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"><br /></span></div><div align="left"><span style="font-size:130%;"></span></div><div align="left"><br /></div><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQs_5q7MC_1YU8St3dSFDsMnFHy_bBKmAJUHOhIsIqY8nKwX-BPGvZ8fniyCqH8X2-JW0YnKiVRV6QhGFoXYh0biYbibCqlyjxwfGyNiSzizRo5rZ0uqbEH2H58jAa9Z0tMSx09Lf3Fryq/s1600-h/Lumememmega+Kotas.jpg"><span style="font-size:130%;"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415446521308618690" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQs_5q7MC_1YU8St3dSFDsMnFHy_bBKmAJUHOhIsIqY8nKwX-BPGvZ8fniyCqH8X2-JW0YnKiVRV6QhGFoXYh0biYbibCqlyjxwfGyNiSzizRo5rZ0uqbEH2H58jAa9Z0tMSx09Lf3Fryq/s400/Lumememmega+Kotas.jpg" border="0" /></span></a><span style="font-size:130%;"> <strong>Kota Kinabalu Jõulutrallil</strong></span></div><div align="left"><br /></div><div align="center"><strong></strong><br /><br /><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieU_IaXmQIcPPAdGGNiT8hH6jGTQapWKQp7vdEsxbo2KPv2DhTVZ_qi1Ue1_L89L1R8EmcOWY9XI6yH-QF1uUKEc0hu35sFPTL7VfpQ0ofLN3ANm7N0CCIHmKlBwd6d2rxnF_J3P4Wtlhp/s1600-h/lastekoor.jpg"><span style="font-size:130%;"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415446519450880050" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEieU_IaXmQIcPPAdGGNiT8hH6jGTQapWKQp7vdEsxbo2KPv2DhTVZ_qi1Ue1_L89L1R8EmcOWY9XI6yH-QF1uUKEc0hu35sFPTL7VfpQ0ofLN3ANm7N0CCIHmKlBwd6d2rxnF_J3P4Wtlhp/s400/lastekoor.jpg" border="0" /></span></a><span style="font-size:130%;"> </span><span style="font-size:130%;"><strong>Lastekoor<br /></strong><br /></span><br /><div></div><br /></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-32325333187283364152009-12-14T20:22:00.000-08:002009-12-14T20:26:11.471-08:00Mida tegime, mida nägime<span style="font-size:130%;"><strong>Hea õnn<br /></strong><br />Uskumatu, aga teisipäeval sai sild korda ja meil oli selle üle loomulikult väga hea meel. Kuna teadlastegrupi trantsport läheb Danumisse vaid esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, ootasime kolmapäevani ja eile sõitsimegi 81 kilomeetrit Lahad Datust Danum Valleysse. Esimesed viisteist kilomeetrit oli tee hea, siis aga pööras me väikebuss katteta auklikule erateele. See oli põrgusõit – ei saanudki aru, kas kops on maksa peal või vastupidi.<br /><br />Nägime kolme džunglielevanti tee ääres: poega ja kaht täiskasvanut ning üht kitse (<em>sambar deer</em>). Mineks parki algas hästi ja viimased kilomeetrid sõitu ei tundunud enam nii kohutavad. Millegi hea pärast võib natuke kannatada ju ka J. Kohale jõudes oli juba pime ja mõtlesime, et kuidas nüüd edasi saab, kas näidatakse meile suund kätte, et näete – minge sinna padrikusse ja katsuge leida telkimisplats. Õnneks ootas <em>Field Center’</em> i ees auto ja meid viidi telkimisplatsile. Olime ise midagi hoopis teistsugust ette kujutanud – muruplatsi, kuhu telk panna. Tegu oli aga pika varjualusega, kus on narimoodi voodid, kööginurk ja duššid-vetsud. Olime ainuksed sel platsil ja panime oma telgi kööginurga juurde laudpõrandale. Oleks võinud ka murule panna, aga me telk ei ole väga hea vihmapidavusega, öösel hakkas sadama ja oli hea meel, et telk sai varju alla.<br /><br />Tegime teed ja läksime pimedasse metsa kolama, kahjuks ei kohanud kedagi ega midagi eriti põnevat samuti mitte, aga lihtsalt tore oli käia – kõikjalt kostusid siristavad-piuksuvad-krabistavad hääled ja oli täiskuu. Hakkas kergelt sadama ning seadsime end tagasi telgi juurde, päevased muljed ja põrgusõit auklikul teel olid meid mõnusalt ära väsitanud ja uni tuli kiiresti.<br /><br />Päikesetõusu ajal ärkas vihmamets ja hääled muutusid tugevateks - kes siristas, kes kriiskas, kes piuksus, kes vilistas, kes kudrutas ja kes huilgas. Jäime veel natukeseks magama ja kui mina ärkasin, oli Ats juba oma esimese leiuga telgisuu juures, et tule, Sirts, vaata seda tegelast, kelle ma leidsin. Tegu oli suure sajajalgsega, kes üritas aru saada, miks ta oli oma peidukast välja toodud ja nüüd enesele vastumeelselt paari suure monstrumi uurimisobjektiks sattunud. Ats viis putuka tagasi sinna kust oli leidnud, sõime ja jõime hommikust ja alustasime esimest päeva Borneo vihmametsas. Me vihmametsa keskel oleva laagriplatsi kõrval on punaste viljadega puu, millega <em>hornbill</em>´id maiustama tulid (ma ei tea, mis selle linnu eestikeelne nimi on, vaadake ise netist järele, Borneol on neid kaheksat eri liiki).<br /><br />Peale hommikusööki läksime džunglirajale, üsna raja alguses nägime puude otsas kolme orangutangi. Kahte suurt ja ühte väikest. Algul istusid nad vaikselt okstel ja mugisid puu oakauna moodi vilju, väike orangutang oli ema seljas. Siis võttis väike orangutang ette teekonna ühelt puult teisele, väga vahva oli ta liikumist vaadata, väike punakaspruun kohev karvapall. Teise puu otsa jõudnud, puges ta oma pessa peitu. Selle puu otsas oli kaks pesa, ehk oli üks vanem ja teine uuem. Pesad näevad välja nagu suured linnupesad, aga tihedamad, suuremad ja rohelisemad. Hiljem läks ema orangutang lapsele järgi, tema oli teist karva – tumedam pruun. Tõeliselt tore oli neid haruldasi loomi looduses näha! Orangutange leidub vaid Borneol ja Indoneesias Sumatra saarel. Neid näeb muidugi ka rehabilitatsioonikeskustes mitmes kohas Borneo saarel, aga me juba oleme sellised, et tahame kõiki oma keskkonnas näha ja loomulikul moel. Nii hea, hea meel! Natuke väiksemad olid orangutangid kui ma algul arvasin, aga just täpselt sama armsad.<br /><br />Järgmine leid oli triibuline kastanimuna, kelle Ats tee pealt leidis. Aga muna ei olnudki mingi muna sest hetk hiljem võttis muna mõnikümmend väikest karvast jalga alla ja hakkas puulehtede vahel ringi siblama. Sellist roomavputukat ei olnud me veel näinud, kes ohtu haistes end absoluutselt siledaks ühtlaselt palliks kokku tõmbab. Kastanimuna või ilus suur pähkel, löö või hambad sisse ja maitse uut põnevat vilja... hea, et me seda ei teinud :-)<br /><br />Suured suured puud ja palju ronitaimi, liaane, muda ja puujuurikad, kaanid ja puuseened, kirjeldamatud hääled, väiksed veenired, kahisevad puuladvad ja palju muid muljeid. Suuri loomi enam ei kohanud. Saapad ja püksid olid mudased, kaanid pugesid riiete alla ja püüdsid iga hinnaga me verd saada, algul proovisin nendega võidelda, aga üpris ruttu selgus, et see on mõtetu. Kaane on vihmametsas nii palju, et kui seisma jääd, et paari pükste küljest minema lennutada, on kohe viis uut ja näljasemat platsis. Väga ebameeldivad elukad, mürgised nad ei ole, lihtsalt vastik on mõelda, et nad on riiete all ja proovivad iga hinna eest verd imeda. Neil on mõlemas otsas väike iminapp ja kui nad verd hakkavad imema, siis klammerduvad nad mõlema napaga keha külge ja hiljem jäävad tükiks ajaks kaks punakaslillat täppi kehale.<br /><br /><strong>Ootamatu külaline</strong><br /><br />Selja taga on avastusterohke päev, täna nägime veel kahte orangutangi, väiksemaid ahve, palju liblikaid ja paari ussi.<br /><br />Just praegu käis meil külaline, suur suur must skorpion. Algul hiilis seljakoti varju ja kui olime ta avastanud, siis libistasime tasakesi koti eemale, et külalist paremini silmitseda. Nüüd oleme vägagi elevil, eriti kui mõelda, et see astlaga tegelane ilmus pooleteise meetri kaugusele me telgist. Selleks ööks enam saapaid välja ei jäta ja telgivõrgu ning kotisuud hoiame ka tihedasti kinni. On kella kuue paiku õhtul, mets on eelmise õhtuga võrreldes palju häälekam. Enne puhus justnagu mingi mees metsas metsasarve, teine jällegi sõitis sääreväristajaga ühe puu ladvast teise, kolmas kloppis mune vahule. Mina kirjutan teile ja hoian jalad maast kõrgemal...skorpion läks oma teed, aga kunagi ei või teada, kust ta järgmisena välja ilmub.<br /><br />Väike must orav käis murule visatud pisut hallitama läinud saiaga maiustamas, tegi mitmeid tiire ja tassis kõik tükid oma pessa, loodetavasti ei mõju hallitus oravatele halvasti :-)<br /><br />Elekter on siin generaatori abiga. Väiksed nahkhiired lendavad tule peale kohale, üks tiirutab mu pea kohal. Ööloomadel on alanud jahtimisaeg! Võtame varsti taskulambid ja asume metsateedele, Ats juba kibeleb!<br /><br /><br /><strong>5. detsember</strong><br /><br />Eelmisel õhtul taskulampidega metsas mütates nägime veel üht skorpioni, kes puutüvel saaki ootas. See oli väike pika peenikese sabaga astlata skorpion. Mitmeid ämblikke, suurt puu otsa roomavat tigu ja meie kusikuklastest umbes kümme korda suuremaid sipelgaid kohtasime õhtuses metsas. Siin-seal vilkusid fireflie-d - pimeduses tulesädemena paistvad lendputukad.<br /><br />Tänane hommik algas kurja isase makaagiga, kes hambaid pesevat ja laagriplatsil ringi jalutavat Atsi ründas. Ats leidis õnneks ruttu suure kaika ja ahv kadus raginaga džunglisse. Päris ära ta ei läinud, ootas, et ta pere eemale läheb, seni hoidis meil kiivalt silma peal ja näitas hambaid. Hornbill´id tulid taas puuokstele õõtsuma ja marju nokkima, me jõime samal ajal oma hommikukohvi ja - teed ning sõime kalasaia. Võrratu paik on see siin keset džunglit, väike maalapp on puudest paljaks tehtud, tipphooajal on siin telkimisplatsil kindlasti palju rahvast ning jutuvada, nüüd oleme vaid meie metsa häälitsuste ja teineteise seltsis seda paika nautimas.<br /><br />Päeval käisime pika maa maha, et elevante leida. Tee ääres oli küll palju sõnnikuhunnikuid, aga need tundusid natuke vanad. Elevante kahjuks ei kohanudki, nägime palju värvilisi suuri ja väikeseid liblikaid ja kiile.<br /><br /><strong>7. detsember</strong><br /><br />Eilne päev oli väga väga pikk. Hommikul sadas päris korralikult ja alles üheteist-kaheteist ajal saime igapäevast džunglituuri alustada. Otsustasime teha Rhino (tõlkes ninasarviku) raja, vaatasime raja alguses olevalt kaardilt, et see peaks olema paaritunnine mõnus jalutuskäik ja asusime teele. Rajakaarte kahjuks paberkujul külastajatele ei anta sest lühemate märgistatud radade puhul pole see vajalik ja pikematele radadele peab siin giidi endaga rajale kaasa palkama. Ka seda, mitu kilomeetrit rada pikk on või mis aeg kulub raja läbimisele, on siinkandis saladuseks jäetud.<br /><br />Kuigi kõnnime metsas alati püüdlikult vaikselt, ei ole peale mõne ahvi päevasel ajal metsaradael eriti kedagi näha, nii ka seekord - loomad kuulevad juba kaugelt igat krõpsu ja kaugenevad. Kui olime juba kolm tundi kõndinud, sõime lõunaleivad ja ootasime kohe kohe raja lõppu, aga tee läks aina edasi, mingil hetkel jõudsime kohta, kus rada enam näha ei olnud. Igal pool vaid puud ja maapinda paksult katvad puulehed. Päris umbropsu ei tahtnud jätkata, aga tagasi minna tundus ka mõtetu, olime kindlad, et kohekohe oleme kohal (rada pidi tegema ringi ja jõudma välja peaaegu samasse kohta kust olime alustanud). Valisime siis puude vahelt enamvähem aimatava raja, aga kui see meid aina suuremasse džunglisse viis, siis hakkasime juba natuke murelikumaks muutuma.<br /><br />Veel tund ja rada muutus veelgi hullemaks, pealegi sain viie herilase käest kaelale, selga ja näkku nõelata, läksin vist hooletult patsiga nende pesast läbi ja nad jälitasid mind pikka aega ja üks sumises juustes lõksus olles. Siinsetest herilastest ei oska midagi arvata - väikesed putukad, kelle nõelamine on meie maal süütu, võivad siin päris mürgised olla. Õnneks tuli nõelamisest vaid väike paistetus, pigem oli kaotatud rada see, millel me mõtted olid. Paar tundi päikseloojanguni jäänud saime aru, et midagi peab valesti olema ja peame midagi ruttu ette võtma, et rada leida, muidu võib meid oodata öö džunglis ja täilik ära eksimine. Ats pakkus välja tagasi minekut, mina aga arvasin, et tagasi minna on veelgi riskantsem kui edasi sest olime kõndinud juba mitu tundi ja nii jääksime tingimata pimeda peale. Otsustasime edasi minna, ehk jõuame varsti raja lõppu välja. Siis märkas Ats äkki puudel aegajalt kollaseid märke, keegi oli need kunagi ammu spray-värviga puudele teinud ja ilmselt oli see me raja märgistus. Loodetavasti...<br /><br /><strong>Nõiaring!<img class="gl_bold" alt="Bold" src="http://www.blogger.com/img/blank.gif" border="0" /></strong><br /><br />Hakkasime kollase märgistusega puid otsima, mäest üles ja alla, vahepeal kadusid märgistused täiesti ja kasutasime vaistu, siis leidsime jälle mõne kollaka puu. Kiskus vihmale ja mets muutus hämaraks, kiirustasime väga, tundsime jalgadel kaane, aga ei tahtnud väga tihti peatuda ja päevavalgusaega raisata, et neid vastikuid piinavaid vereimejaid ära võtta. Jõusime kahe veesilmani, sealt aga ei jätkunud enam kollaste puude märgistus või siis oli juba nii hämar, et me silmad ei eristanud enam midagi. Peale silda hakkas korraga punase värviga märgistatud rada, lootsime, et ju on kollane värv otsa saanud ja lihtsalt punasega jätkatud. Tund rühkimist viis meid viimaks märgini, mis jahmatas meid parajalt sest viit tagasi teadlastekeskuseni näitas suunas, kust me just tulnud olime. Nõiaring! Läksime tuldud teed tagasi, oli juba täiesti pime ja olime mõttes valmis ööd džunglis veetma. Peale väikest mudast oja kust jõime sest pudelivesi oli juba ammu otsas, kadus rada täielikult, kobasime käsikaudu padrikus, mitte ei tahtnud alla anda ja päriselt ööseks sinna kaanide sekka jääda. Hääled muutusid tugevaks, siristamine ja krooksumine, huilgamine ja sahistmine, midagi hirmutavat ei olnud, aga kaanid olid põrgulised. Ainukeseks valgusallikaks oli telefon, mille taskulamp on õnneks telefoni kohta päris asjalik. Sattusime peale padrikust läbi murdmist mingile rajale, see võis olla ka loomade rada, puumärgistusi ei näinud enam ammu ja järgisime lihtsalt leitud rada. Lootsime jõuda tagasi veesilmadeni kus olime tund tagasi olnud, veesilmade juures oli ka lai jõgi ja jõe ääres oleks ehk leidnud koha kus on vähem kaane ja kus saab hommikuni olla.<br /><br /><strong><br />Pime õnn</strong><br /><br />Veesilmadeni me tagasi ei jõudnud, küll aga jõudsime mingi imeläbi viidani, mis osutas suunda teadlastekeskuseni. Kui kaugel keskus oli, ei olnud aimu, aga vähemalt võisime nüüd kindlad olla, et päris lootusetult eksinud me ei ole. Võtsime uue suuna ja kella üheksaks õhtul olime tagasi oma laagriplatsil, jalad kaane täis, üleni mudased ja väsinud. Aga õnnelikud!!! Selline oli me õppetund džunglis :-)<br /><br /><br /><strong>Tagasi Lahad Datusse</strong><br /><br />Tagasisõiduhommikul nautisime veel oma laagriplatsil ärkava vihmametsa hääli ja vaatasime ahvikarja, kes puudel trikke tegid.<br /><br />Sõit auklikut teed mööda tagasi Lahad Datusse ei tundunud nii hull kui tulek. Nägime üht metsiku banaanipõõsaga maiustavat elevanti, kes meid nähes kõva häälega huilgama hakkas - me minibuss näis talle kahtlemata vaenlasena. Algul üritas elevant ise põgeneda, siis mõtles ümber ja proovis hoopis autot rünnata. Ise pasundas mis kole, kui me sõitma hakkasime siis jooksis tükk aega kõrvade lehvides autole järele.<br /><br /><strong>10. detsember</strong><br /><br />Oleme väikeses Sukau külas, mis asub Sabah´i regiooni pikima jõe Sungai Kinabatangan´i ääres. Sungai Kinabatangan suubub Sulu merre, jõe kalda ääres olevad majad on kõik kõrgete vaiade otsa ehitatud – jõgi tõuseb vihmaga 3-4 meetrit ja ujutab terve küla. Viimane suurem üleujutus oli siin 2006. aastal, siis tuli vesi väga kaugele ja küla elu oli tükiks ajaks pea peal.<br /><br />Me B&B (<em>Bed and Breakfast</em>) asub otse jõe ääres. Eile käisime metsarajal, nägime kahte orangutangi – ema ja poega. Elevandi jälgi ja sõnnikut on palju, aga elevante praegu veel näinud ei ole. Täna kell kuus hommikul läksime jõele paadiretkele, varahommikune udu jõel tegi nähtavuse halvaks, aga hoidsime kalda poole ja kaldaäärsetel puudel kihas elu – mitut liiki ahvid ajasid üksteist okstel taga, puud ragisesid igal pool. Nägime ka nokunäoga ahve, kes Danum Valleys nägemata jäid. Tehtud piltide kvaliteet on kahjuks hommikuse udu ja niiskuse tõttu väga kehv, nii et häid fotosid me ahvidest ega lindudest ei saanudki. Täna pärastlõunal läheme veel paadiga jõele, ehk on siis valgus parem ja saate ka aimu, millised need nokunäoga ahvid on. Inglise keeles on nad <em>proboscis monkeys</em>, sellised suuremat sorti ahvid, kellel on paks kõht ja nina asemel näos noku :-)<br /><br /><em>Hornbilli</em>´de kõik kaheksa liiki on siinse suure laia vee ääres esindatud, täna hommikul nägime kolme eri liiki. Kõige ilusamad on mustad linnud suure punase nokaga. Neid linde teeb eripäraseks see, et neil on ühe noka asemel poolteist nokka, ehk siis noka peal on ülespoole kõverduv lisanokk.<br /><br />Ats pikutab jõe ääres võrkkiiges, ujuma siin minna ei saa, esiteks krokodillide pärast ja teiseks ei ole vesi eriti kutsuv ka, väga mudane. Eile proovis Ats mõned korrad lanti loopida, aga ilmselt ei näe kalad ses mudases vees lanti ja õng jääb Filipiinidele minekut ootama.<br /><br /><strong>Õhtu käes<br /></strong><br />Päeva naljakaim osa oli see kui ma nägin rohu karva pika sabaga sisalikku, kes võrkkiiges lesiva Atsi lähedal puupakul sibas. Muidugi tahtis Ats ka kohe sisalikku näha ja kui ta end võrkkiiges liigutama hakkas, et maha tulla, kärises võrkkiik keskelt pooleks ja Ats maandus potsti maha ja pääses ühegi kriimuta sest kukkumine oli pehme ja madal. Õnneks jäi sisalik omale kohale ja lasi end põhjalikult uurida.<br /><br />Õhtusel paaritunnisel paadireisil nägime nokunäoga ahve, makaake ning hulganisti väiksemaid sitavareseid, kes okstel üksteist taga ajasid ja hulle akrobaatikanumbreid ja meile palju nalja tegid. Aga elevante...jällegi mitte. Ehk läheme homme veel korra paadisõidule, hommikul on kindle plaan minna metsa elevante otsima. </span>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-10466360328154217522009-12-14T19:47:00.000-08:002009-12-14T20:01:58.696-08:00Keda ja mida nägime Sukaus, mõned pildid said päästetud aga enamus pilte kustus jäädavalt. Väga kahju sest nokunäoga ahvi pildid olid nende hulgas<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLxT89fVQUZVFBgROWfKKYQtOhp7n5ZYATQGWtKjK38zJr1zRKRf4T_oElk3Chphe-T5Syf2JbdVA159q6X1n_zfhDSQbfzM2p1pBjHqe-FcNhS8ivtyc1ezSA1rYn_a31AT8hViDCl3qn/s1600-h/PC120013.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415306870871704818" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 300px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLxT89fVQUZVFBgROWfKKYQtOhp7n5ZYATQGWtKjK38zJr1zRKRf4T_oElk3Chphe-T5Syf2JbdVA159q6X1n_zfhDSQbfzM2p1pBjHqe-FcNhS8ivtyc1ezSA1rYn_a31AT8hViDCl3qn/s400/PC120013.JPG" border="0" /></a><br /><div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgh4ko4PBh0i_ipcrxstR1xnXHlJwuFT41ikrlhPbcUOkRgLTC1GfiWwK8o_hHcysEZltFLGGUym8NRXOnZl1xp36C5BPeGqU_4Bmex_g-0FZMcIYH3-4f5X7odroudCfVW40PE4NGlz7y_/s1600-h/Sukau+003.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415306864378191138" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 299px; CURSOR: hand; HEIGHT: 400px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgh4ko4PBh0i_ipcrxstR1xnXHlJwuFT41ikrlhPbcUOkRgLTC1GfiWwK8o_hHcysEZltFLGGUym8NRXOnZl1xp36C5BPeGqU_4Bmex_g-0FZMcIYH3-4f5X7odroudCfVW40PE4NGlz7y_/s400/Sukau+003.jpg" border="0" /></a> <strong>Elevandi jälje sees<br /></strong><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfHELP0ivwdHeiidLgBaK5a1woVMhTrj6qis4lvBCSbWKu8D12fvZp0gUL4t8CuzFRnhXegxiCQjkKAS-CFox5JiaGaaMlPNubCbghA8b2TEj7sC3fEIieNODfR1P04Qcn6hUN-_NL8nIV/s1600-h/Sukau+002.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415306854135037554" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 299px; CURSOR: hand; HEIGHT: 400px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjfHELP0ivwdHeiidLgBaK5a1woVMhTrj6qis4lvBCSbWKu8D12fvZp0gUL4t8CuzFRnhXegxiCQjkKAS-CFox5JiaGaaMlPNubCbghA8b2TEj7sC3fEIieNODfR1P04Qcn6hUN-_NL8nIV/s400/Sukau+002.jpg" border="0" /></a><strong> Otsisime neid mitu päeva aga tulemusteta, vaid värsked jäljed ja sõnnik, aga elevante kahjuks Sukaus ei näinudki</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnXFlTBsqllCi2qD0NCmuZwUAOu8P6Ffou5Sr-cDxZK2q_hABV61rCbWATJVxCU_BshXceoRjL6HAKu2ursMdPJg-M8hyphenhyphen26smC1N34Lb4ZXs2CZOe2Y2MPmdzFIOsbdlgRh6ktWsmBYvxV/s1600-h/Sukau+001.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415306845045251554" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnXFlTBsqllCi2qD0NCmuZwUAOu8P6Ffou5Sr-cDxZK2q_hABV61rCbWATJVxCU_BshXceoRjL6HAKu2ursMdPJg-M8hyphenhyphen26smC1N34Lb4ZXs2CZOe2Y2MPmdzFIOsbdlgRh6ktWsmBYvxV/s400/Sukau+001.jpg" border="0" /></a> <strong>Sajajalgne värskete väikeste puuseente vahel</strong><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWebCIqM4YTtQrD0n7_6SySuvXd9aPAMCfuzTpeRe1eIXw3SawhKLBvl7LyB1DnVeC0EYx3oMxC8OCRBTYbUk4ATOKntLzP7THJ97tQC8bQmlnbrXBkg1sm9QukLc3SKdGkazipOcYpndu/s1600-h/PC120022.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415306839671771714" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiWebCIqM4YTtQrD0n7_6SySuvXd9aPAMCfuzTpeRe1eIXw3SawhKLBvl7LyB1DnVeC0EYx3oMxC8OCRBTYbUk4ATOKntLzP7THJ97tQC8bQmlnbrXBkg1sm9QukLc3SKdGkazipOcYpndu/s400/PC120022.JPG" border="0" /></a><br /><strong>Mutukas, noka otsas on tal väike pruun putukas, keda ta ilmselt hetkel tühjaks imeb<br /></strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNoATI2efmhNTXiq_vJ9dP4Y2jPOPai-vxAD_JRQ2_Ob0znX9K8iATAahBdTxRzGGwkSWsyGxi3bfP193IsItSasbavvXYtY8xodYLgRRxPrML5ekKd5FvfgrfUpXqWkmTpHnjeCrEu46H/s1600-h/PC120011.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415305222178565938" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 300px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNoATI2efmhNTXiq_vJ9dP4Y2jPOPai-vxAD_JRQ2_Ob0znX9K8iATAahBdTxRzGGwkSWsyGxi3bfP193IsItSasbavvXYtY8xodYLgRRxPrML5ekKd5FvfgrfUpXqWkmTpHnjeCrEu46H/s400/PC120011.JPG" border="0" /></a><br /><strong>Hornbill</strong><br /><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2YDjnDHCOn4nB7p-QPCbNf1cjcGPpM9q9vWmSdkAK_MalORAyocB7WvEsz5QH_9Cwu6N1Xf7YrFhiI7CZoIwnI2mmpc7oYMEjJbnzR0cxps8_1OEl0dD5KecaY2q48y9_P1edZajOSyEO/s1600-h/PC120002.JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415305218315276242" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 300px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2YDjnDHCOn4nB7p-QPCbNf1cjcGPpM9q9vWmSdkAK_MalORAyocB7WvEsz5QH_9Cwu6N1Xf7YrFhiI7CZoIwnI2mmpc7oYMEjJbnzR0cxps8_1OEl0dD5KecaY2q48y9_P1edZajOSyEO/s400/PC120002.JPG" border="0" /></a><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmphpgWEJiIuE8T6JGjCEJwvXetQUr3vTTw94btAsXoQghVzQ0W4GgRNJoqOJUHkyGwf9XHoVIZtbHa_X92uotZAYTMdtobn4XJVsOjzocWl5pT-Gmx4evwp1ELopBc6f84f8SPWctOB1l/s1600-h/lind+(3).JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415305206953542978" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 300px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgmphpgWEJiIuE8T6JGjCEJwvXetQUr3vTTw94btAsXoQghVzQ0W4GgRNJoqOJUHkyGwf9XHoVIZtbHa_X92uotZAYTMdtobn4XJVsOjzocWl5pT-Gmx4evwp1ELopBc6f84f8SPWctOB1l/s400/lind+(3).JPG" border="0" /></a><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWXl0eRRCunBpJzKtcNitIf11uTR3zsbBZWw5WmnsKFDbXhB3qrKH4iPg_xkuu3-L13ZkzeWpc_Z5y_w7668KLhorpvfFCR14IL8P42K0WERSSS_aPXz91x7IWz-taJnr_dNKWMj7T0Fkd/s1600-h/lind+(2).JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415305201427276002" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 300px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgWXl0eRRCunBpJzKtcNitIf11uTR3zsbBZWw5WmnsKFDbXhB3qrKH4iPg_xkuu3-L13ZkzeWpc_Z5y_w7668KLhorpvfFCR14IL8P42K0WERSSS_aPXz91x7IWz-taJnr_dNKWMj7T0Fkd/s400/lind+(2).JPG" border="0" /></a><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKRQtKWodqXOZZ4ujG3pBjSysfT-dWhgtXGebWAkX1p73_w-N7P7XEXEIGU2QFEioqz_7OI4B0yOs6xGOxXeBsvwXRR7aYWycQPWD9ZQHjx9JqQrBVgyxpgSMKlI3yZzzwjIUxZ1OMZgHL/s1600-h/lind+(1).JPG"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415305191073261730" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 300px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKRQtKWodqXOZZ4ujG3pBjSysfT-dWhgtXGebWAkX1p73_w-N7P7XEXEIGU2QFEioqz_7OI4B0yOs6xGOxXeBsvwXRR7aYWycQPWD9ZQHjx9JqQrBVgyxpgSMKlI3yZzzwjIUxZ1OMZgHL/s400/lind+(1).JPG" border="0" /></a><strong> Neid on uhke punase nokaga ka, aga punanokalised olid väga pelglikud ja alati kõrgel puuokstel<br /></strong><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-49246366856391171672009-12-14T18:56:00.000-08:002009-12-14T19:45:32.144-08:00Keda ja mida nägime Danum Valley´s<div align="center"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJpJ9AWESDkCE5heak-DLS95y0Gsl8azVnh-qA6Q97Yeg9hDbYzs7boRnmNcPgprvJCyrmFAXTMjw53ah1eSpJZhADp9pBOAt2aWhE81z_reFj6jYNqJPQyBsNiDFz5aqAKC5XgZcvnNZu/s1600-h/Danum+Valley+048.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415298421817643698" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJpJ9AWESDkCE5heak-DLS95y0Gsl8azVnh-qA6Q97Yeg9hDbYzs7boRnmNcPgprvJCyrmFAXTMjw53ah1eSpJZhADp9pBOAt2aWhE81z_reFj6jYNqJPQyBsNiDFz5aqAKC5XgZcvnNZu/s400/Danum+Valley+048.jpg" border="0" /></a> <strong>Skorpion -pragu on ta kössis ja valvel, aga kui liikuma hakkas, oli veel suurem</strong></div><div align="center"><strong><br /></strong><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipdQMpxZatLqK8YSCPaf-_qWymhKaNm31rqPqmzrpYWfOa3EHOOojEIZ1BXV8INDl-mIHGHcMrhDkbG2gkWGeEwrg4iLmy4kEpKd4yEauTPKNXq-it6n6Ec3dtA8gabyTWgaCZEa8q4ceo/s1600-h/Danum+Valley+077.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415298413681991026" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEipdQMpxZatLqK8YSCPaf-_qWymhKaNm31rqPqmzrpYWfOa3EHOOojEIZ1BXV8INDl-mIHGHcMrhDkbG2gkWGeEwrg4iLmy4kEpKd4yEauTPKNXq-it6n6Ec3dtA8gabyTWgaCZEa8q4ceo/s400/Danum+Valley+077.jpg" border="0" /></a><strong> Orav saiamaias</strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUOvBPbO9JxYn56Tz0sMBx-mrOwSdXDnv-j7AqthYIbtFDV3X78yavGzyhsLsFKWsv680I4cOdcL1YiCxUDp_rMXF8xlJSN255TIDoCyi5mCIXKUqA0EMa1XmkC0O2FFUmIF0pTdSAMoZn/s1600-h/Danum+Valley+046.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415298409038393394" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgUOvBPbO9JxYn56Tz0sMBx-mrOwSdXDnv-j7AqthYIbtFDV3X78yavGzyhsLsFKWsv680I4cOdcL1YiCxUDp_rMXF8xlJSN255TIDoCyi5mCIXKUqA0EMa1XmkC0O2FFUmIF0pTdSAMoZn/s400/Danum+Valley+046.jpg" border="0" /></a> <strong>Selliseid puid on palju<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-D5WMJFQoWGSHK7hZouYdhuVAWX1Ddm0BA8t2GymUrw30CEiuPKbei2ccZE4DK75bVPXuWMF0Zf8wuWy9s0kEESKKBc3FDVKSF-zfVDBxqE8J4Xf1wE9fYfhstEl6gRCsi2twsgzHKVHm/s1600-h/Danum+Valley+042.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415298401376225154" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 299px; CURSOR: hand; HEIGHT: 400px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi-D5WMJFQoWGSHK7hZouYdhuVAWX1Ddm0BA8t2GymUrw30CEiuPKbei2ccZE4DK75bVPXuWMF0Zf8wuWy9s0kEESKKBc3FDVKSF-zfVDBxqE8J4Xf1wE9fYfhstEl6gRCsi2twsgzHKVHm/s400/Danum+Valley+042.jpg" border="0" /></a><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEie5gwbeaKkemtiDYDbk9i11PcpmbY0dlOH1P9Gn8nG4eDvji3GfIiNwPd8zS-bkuVYcm6roYD_sJXrG14Mbo4hJmDkimdKoUibkRXZfmRo1WGGJYdAxpwzw98z7IxtdGag2sf4IUI1LHgs/s1600-h/Danum+Valley+033.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415297349321701490" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEie5gwbeaKkemtiDYDbk9i11PcpmbY0dlOH1P9Gn8nG4eDvji3GfIiNwPd8zS-bkuVYcm6roYD_sJXrG14Mbo4hJmDkimdKoUibkRXZfmRo1WGGJYdAxpwzw98z7IxtdGag2sf4IUI1LHgs/s400/Danum+Valley+033.jpg" border="0" /></a><strong> Pähklike :-)</strong><br /><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfiqLuWDFb-vStK1TvJ50Ca3TFzGAVu2cm7f4FHW7Id9UNnV-3SH8ZG9irD2_A0rMTsizZmVsOf2uKUENg5khPZywVyl57S0B7Ky7vokek13SUYcPEmzlysoznwW7tFM9sv173xpFUOMIM/s1600-h/Danum+Valley+034.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415297344277071218" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfiqLuWDFb-vStK1TvJ50Ca3TFzGAVu2cm7f4FHW7Id9UNnV-3SH8ZG9irD2_A0rMTsizZmVsOf2uKUENg5khPZywVyl57S0B7Ky7vokek13SUYcPEmzlysoznwW7tFM9sv173xpFUOMIM/s400/Danum+Valley+034.jpg" border="0" /></a><strong> Pähklike?<br /></strong><br /><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlW-q8ZIwG5a-Bfhkd3w_MtcBpZTn58UmsF1K15FDSjXXPCMYpPw1WlZSBdK3-leQVN-ECdj59R_hIZ2ZYDKbP4J8Tb5la231-WeNSxD91Xe_8NIch84i3S1Uy4H0j1BYgR1xGSM6KVpiE/s1600-h/Danum+Valley+035.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415297336748375186" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlW-q8ZIwG5a-Bfhkd3w_MtcBpZTn58UmsF1K15FDSjXXPCMYpPw1WlZSBdK3-leQVN-ECdj59R_hIZ2ZYDKbP4J8Tb5la231-WeNSxD91Xe_8NIch84i3S1Uy4H0j1BYgR1xGSM6KVpiE/s400/Danum+Valley+035.jpg" border="0" /></a> <strong>Pähklike...võtab jalad alla<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8K3DGPQkXpodBSN3mx2oRp02XwhcXAAyNfMODdwaPuO7ZGkYBGoeZU-s7pzfIgHvHDs9T6Qc29EKvwrqWEsf5cgmjne1j5WzrR1jIxJ3JBZoOUDfwyG2NNKitwDufMtvaMyRNYlCGseH6/s1600-h/Danum+Valley+036.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415297333479161250" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj8K3DGPQkXpodBSN3mx2oRp02XwhcXAAyNfMODdwaPuO7ZGkYBGoeZU-s7pzfIgHvHDs9T6Qc29EKvwrqWEsf5cgmjne1j5WzrR1jIxJ3JBZoOUDfwyG2NNKitwDufMtvaMyRNYlCGseH6/s400/Danum+Valley+036.jpg" border="0" /></a><strong> ...ja hakkab ringi siblama</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5JlGs7zY2_TS-rmfFkzj8dFvldpXQx3McPzyvRtD5m266Z1gwXabXnaWLJFL3_tMVZAJH3xIX-s6HOOVoQZ6YGJdV0KQpIS0pl1PuWq_zMHbRUBciyZIjuOgwJAwysTjchAOSGKqBlgUc/s1600-h/Danum+Valley+037.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415297325310934178" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5JlGs7zY2_TS-rmfFkzj8dFvldpXQx3McPzyvRtD5m266Z1gwXabXnaWLJFL3_tMVZAJH3xIX-s6HOOVoQZ6YGJdV0KQpIS0pl1PuWq_zMHbRUBciyZIjuOgwJAwysTjchAOSGKqBlgUc/s400/Danum+Valley+037.jpg" border="0" /></a><strong> !!!</strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKdlVcgCZcsHv4Nt5r54xK4EqlSe3cUiamrbhk80-djAy42iQX9tRbvDiw7t9XIokd6r4H7H2J-2_OxnZY5qtCqD59or6TrQnkykbpaa7alVCpYwE39VFUursdNtdZla5FLTD95cOOnlLe/s1600-h/Danum+Valley+024.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415296099620977954" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKdlVcgCZcsHv4Nt5r54xK4EqlSe3cUiamrbhk80-djAy42iQX9tRbvDiw7t9XIokd6r4H7H2J-2_OxnZY5qtCqD59or6TrQnkykbpaa7alVCpYwE39VFUursdNtdZla5FLTD95cOOnlLe/s400/Danum+Valley+024.jpg" border="0" /></a><strong>Orang Utan (dzungli mees Malaisia keeles)</strong></div><div><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwA7y4GoQK8U3JiXSjYHJB2zBQqpJjkuhC7s5m-JePYWJntWkq30ACAixRkPMvOoKI-b8J7DYARDrrOyKVdfjU_9aRYaZ0XMhPMrkp2GIZPl4T7CZ3qIJbF9UleVoo9t8x6ZHlGJXuTfwq/s1600-h/Danum+Valley+026.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415296091619635858" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwA7y4GoQK8U3JiXSjYHJB2zBQqpJjkuhC7s5m-JePYWJntWkq30ACAixRkPMvOoKI-b8J7DYARDrrOyKVdfjU_9aRYaZ0XMhPMrkp2GIZPl4T7CZ3qIJbF9UleVoo9t8x6ZHlGJXuTfwq/s400/Danum+Valley+026.jpg" border="0" /></a> <strong>Kehva pildikvaliteet, nad on kõrgel puu otsas ja katsu sa head pilti saada</strong><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEgaB5ihKsx6nnxYPrJLql8FmsF4C7xh0FF8haJ6LQfDnzgaUqeDQ437JAHrFKm74H5tSBFxLxBzd61eoI0jHMGU9Pw323INhbTwnGMXoLXCZcgYxoFBuzJ4m5yq___b0hcME21n8zL-wU/s1600-h/Danum+Valley+018.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415296087543001698" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEgaB5ihKsx6nnxYPrJLql8FmsF4C7xh0FF8haJ6LQfDnzgaUqeDQ437JAHrFKm74H5tSBFxLxBzd61eoI0jHMGU9Pw323INhbTwnGMXoLXCZcgYxoFBuzJ4m5yq___b0hcME21n8zL-wU/s400/Danum+Valley+018.jpg" border="0" /></a><br /><strong>Väike Orang pesas<br /></strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEmgmZZJ23EzFJaLGlGr2WTLWzmPb-ZFBcQIQcR6CQ6fK21tQVlmANHa3NCbppnTMcdfB1YcIl2QTx8YY-PVp-l4PaBJpgaej5fQTJquDSOqfXj1_C4C8AdvSKVo838rU30KCxO45krxqz/s1600-h/Danum+Valley+013.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415296076416231810" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgEmgmZZJ23EzFJaLGlGr2WTLWzmPb-ZFBcQIQcR6CQ6fK21tQVlmANHa3NCbppnTMcdfB1YcIl2QTx8YY-PVp-l4PaBJpgaej5fQTJquDSOqfXj1_C4C8AdvSKVo838rU30KCxO45krxqz/s400/Danum+Valley+013.jpg" border="0" /></a><strong> Karvapall teel ühelt puult teiesele</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7y150Xxw0IDoO6c3IPc6SYBAp8c4cd54SvcMaFRlKk1yL0C_J7nBVbljjsghaPzj1YrjeMxYzdGKIrDQ_Fcm_iKlIySSxQyrc-ruHPJY5_dlv_ewyhq_kgtYOHOwmjf00fDjVnBZ8tDUs/s1600-h/Danum+Valley+007.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415296073055281378" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj7y150Xxw0IDoO6c3IPc6SYBAp8c4cd54SvcMaFRlKk1yL0C_J7nBVbljjsghaPzj1YrjeMxYzdGKIrDQ_Fcm_iKlIySSxQyrc-ruHPJY5_dlv_ewyhq_kgtYOHOwmjf00fDjVnBZ8tDUs/s400/Danum+Valley+007.jpg" border="0" /></a><br /><strong>Me laagripaik</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7SMny4xp1-1MhfRYfqaltTzaycrqHHoscjPjh5g_zdlKFG5rrUVdCQdj04bWZTWT14xD7nNcRHFbW2-MJz3R_MoCSDRAfpMzSLktm_XtTvrew8LGrRx507OFZfab0jJm0Wv6mN-CzarJ8/s1600-h/Danum+Valley+112.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415295240472072770" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7SMny4xp1-1MhfRYfqaltTzaycrqHHoscjPjh5g_zdlKFG5rrUVdCQdj04bWZTWT14xD7nNcRHFbW2-MJz3R_MoCSDRAfpMzSLktm_XtTvrew8LGrRx507OFZfab0jJm0Wv6mN-CzarJ8/s400/Danum+Valley+112.jpg" border="0" /></a> <strong>Kõrsputukas</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCjcRtYjxKEZUZUvp1zxD6q0hYtvVqE3QXZziDdcXQMIQy_uCUNBkU1WfSnx4UQtSKdAu2f5qqw-ekgmaIZaBK0W1pqoKv4Dv2Td2kGJ8JVWaTsCr7dM6iXFMSR_YHZMl0X-gt6l9H_8JC/s1600-h/Danum+Valley+117.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415295234494505746" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCjcRtYjxKEZUZUvp1zxD6q0hYtvVqE3QXZziDdcXQMIQy_uCUNBkU1WfSnx4UQtSKdAu2f5qqw-ekgmaIZaBK0W1pqoKv4Dv2Td2kGJ8JVWaTsCr7dM6iXFMSR_YHZMl0X-gt6l9H_8JC/s400/Danum+Valley+117.jpg" border="0" /></a> <strong>Hehee!</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiORIMDPRi5d0K0KWyBfwNNXLfAmD0KmlQvVUxgZ58ijMipKKzay9khvogkI6BQThqAbzYuVhP8lNz-tVbv1wcn3uI6b_6glRgaeysNTYTZGlRA_jaSZuQxInWi__ys9BTzyUcrIfWk8Bs9/s1600-h/Danum+Valley+114.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415295227365335634" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiORIMDPRi5d0K0KWyBfwNNXLfAmD0KmlQvVUxgZ58ijMipKKzay9khvogkI6BQThqAbzYuVhP8lNz-tVbv1wcn3uI6b_6glRgaeysNTYTZGlRA_jaSZuQxInWi__ys9BTzyUcrIfWk8Bs9/s400/Danum+Valley+114.jpg" border="0" /></a><br /><strong>Väike dzunglielevant</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgj6eZ2bWg0gvB3gqzZxMk6d0Se0t1OTdYhBOnr6IaGJBKgxacecYhJUK-zIZSlRCH1CC5wmwQl4g3QYL3VNmA92X9sEp0EIM6XgOYbNUij7eZVcUEvNfVOWvlEoqe8zX9tlh4TPnIv25hs/s1600-h/Danum+Valley+100.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415295223470752434" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgj6eZ2bWg0gvB3gqzZxMk6d0Se0t1OTdYhBOnr6IaGJBKgxacecYhJUK-zIZSlRCH1CC5wmwQl4g3QYL3VNmA92X9sEp0EIM6XgOYbNUij7eZVcUEvNfVOWvlEoqe8zX9tlh4TPnIv25hs/s400/Danum+Valley+100.jpg" border="0" /></a><strong><em> Wild banana </em>õis</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsUsJYYzs90DXptWCMf2xozqKLRiAkySv2sv82XPI3ntnEmPr_Fp1INDmH11c7s1WaukHGVmeTaxAobMO75WhyphenhyphenGl7ZR7s7VDRwciWhwPAGUs0fveLGff_jAr_o1bitg6InFUwDISoNotn0/s1600-h/Danum+Valley+099.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415295213111367426" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhsUsJYYzs90DXptWCMf2xozqKLRiAkySv2sv82XPI3ntnEmPr_Fp1INDmH11c7s1WaukHGVmeTaxAobMO75WhyphenhyphenGl7ZR7s7VDRwciWhwPAGUs0fveLGff_jAr_o1bitg6InFUwDISoNotn0/s400/Danum+Valley+099.jpg" border="0" /></a> <strong>Elevantide meelisroog - metsiku banaani põõsas<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSk_x7OiBLrSHGlTaG6O88uMQ6-6YbF1XN9gPKT7HMRn4gF12hQJekEhKc0_X3qu_9PWt43vKhiHzocAsrycdVDIY6AznLaQYhTdjTghWnbMVy7Enzww57Bu05I5GNQ2zVgy1bEL45nis1/s1600-h/Danum+Valley+113.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415294380116188290" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjSk_x7OiBLrSHGlTaG6O88uMQ6-6YbF1XN9gPKT7HMRn4gF12hQJekEhKc0_X3qu_9PWt43vKhiHzocAsrycdVDIY6AznLaQYhTdjTghWnbMVy7Enzww57Bu05I5GNQ2zVgy1bEL45nis1/s400/Danum+Valley+113.jpg" border="0" /></a><strong> Uss</strong><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_rSYwrbb4eVEV43425zmWpF4K3S7W-rXC7gfNxKVp_6L5XoDOX49EvxaQTdZpGGVLOvIzsVpnE67hQHFOMHEDqbJbb392HLluJvCV0A0ezl6GH9pRzHvgyCPS72DiNlvmNzOZkITWON9a/s1600-h/Danum+Valley+112.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415294372951403202" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_rSYwrbb4eVEV43425zmWpF4K3S7W-rXC7gfNxKVp_6L5XoDOX49EvxaQTdZpGGVLOvIzsVpnE67hQHFOMHEDqbJbb392HLluJvCV0A0ezl6GH9pRzHvgyCPS72DiNlvmNzOZkITWON9a/s400/Danum+Valley+112.jpg" border="0" /></a> <strong>Vist juba teist korda - kõrsputukas. Kui ta rohukõrrel on, ei saa aru, kumb on kõrs ja kumb putukas</strong><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjA7uSleuIE7RwCXn9r3A2uCnCcIFTSmEoMFqpcF6pTth1DXS4ryWfnptFX-kWZgfYfhFhcC6EvG3DTiTwMtHTaGwldt6IyYLPoWetBytSk5HWfMPZoQ3b1rDB3lM7zGzeQwiSG8rFmRINg/s1600-h/Danum+Valley+105.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415294363789569410" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 299px; CURSOR: hand; HEIGHT: 400px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjA7uSleuIE7RwCXn9r3A2uCnCcIFTSmEoMFqpcF6pTth1DXS4ryWfnptFX-kWZgfYfhFhcC6EvG3DTiTwMtHTaGwldt6IyYLPoWetBytSk5HWfMPZoQ3b1rDB3lM7zGzeQwiSG8rFmRINg/s400/Danum+Valley+105.jpg" border="0" /></a><strong> Termiidid puul</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJEzKbixyA1bF8v2WrIqcsCdmQklXP6E2eIhq8rv4o53rDoLeBlRz9-umFPXgfmJm9nx7fS6Yrgj5iFgu2_wju9VKBuNFkWiQI17Hnu9TzfwPPg_lhlEgc7HXGkqRN6gwYP1A_IqihmUkG/s1600-h/Danum+Valley+102.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415294357731601362" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJEzKbixyA1bF8v2WrIqcsCdmQklXP6E2eIhq8rv4o53rDoLeBlRz9-umFPXgfmJm9nx7fS6Yrgj5iFgu2_wju9VKBuNFkWiQI17Hnu9TzfwPPg_lhlEgc7HXGkqRN6gwYP1A_IqihmUkG/s400/Danum+Valley+102.jpg" border="0" /></a> <strong>Roosa ja saja jalaga</strong><br /></div><div><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPullZTJbPuf7DcrFi7XEWx4lsHUR5gonf6p6Ku8bD6kuto-lEnhmzI5S264OZM7xY5vuT9QXN8UFfZuTNDVXZIYIhLbXK1HM45_1hHtUhUyfjwzcJ8LILtRpLr7x6-d5e0mHkPKYsF9tT/s1600-h/Danum+Valley+081.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415294345685760290" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjPullZTJbPuf7DcrFi7XEWx4lsHUR5gonf6p6Ku8bD6kuto-lEnhmzI5S264OZM7xY5vuT9QXN8UFfZuTNDVXZIYIhLbXK1HM45_1hHtUhUyfjwzcJ8LILtRpLr7x6-d5e0mHkPKYsF9tT/s400/Danum+Valley+081.jpg" border="0" /></a> <strong>Öise metsa tegelane<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlmv8bIM6ma4pZF9X9zFd8e0Tk9-WrL5ZfszXlxH8TOCQEKe7vyL6dbd583h4uqr38tcEZThEsKAtvkD5Mjo2PPG3iD8Jk96UsDxDFKar8WEpatmfboAxqwDKvIVbUsK1Iebo7nR3pTCS3/s1600-h/Danum+Valley+079.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415293463499041202" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhlmv8bIM6ma4pZF9X9zFd8e0Tk9-WrL5ZfszXlxH8TOCQEKe7vyL6dbd583h4uqr38tcEZThEsKAtvkD5Mjo2PPG3iD8Jk96UsDxDFKar8WEpatmfboAxqwDKvIVbUsK1Iebo7nR3pTCS3/s400/Danum+Valley+079.jpg" border="0" /></a> <strong>Saaki ootamas</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKiO4ABvz_j3Ezqnnc0RUa8jGtX9E-y5V8pqyYrrbp2J4L0-R2HlmS38MsFMJNJmPZJnSIZ0pKKBeXlLjqF3uadLea6nxErH3g70DSyzRU3HlkR4_DQzuBPu8x6TdCrroC8yzFy07xb9-q/s1600-h/Danum+Valley+063.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415293455437347938" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKiO4ABvz_j3Ezqnnc0RUa8jGtX9E-y5V8pqyYrrbp2J4L0-R2HlmS38MsFMJNJmPZJnSIZ0pKKBeXlLjqF3uadLea6nxErH3g70DSyzRU3HlkR4_DQzuBPu8x6TdCrroC8yzFy07xb9-q/s400/Danum+Valley+063.jpg" border="0" /></a> <strong>Lihtsalt liblikas</strong><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYjVWCxBQHMSMgVayiLOLKQc_MJuHsXNS3OuaQFCjrlEyMi8Xl4EJz9Gj3BamWhK6x5BAUe9KC9f9vyVK-VyyCoXs2Ry94DK7ELClzfTdZd6R7st2tsnQlu5-PfhSMHrrntbsDYu0oar_S/s1600-h/Danum+Valley+060.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415293445777048034" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjYjVWCxBQHMSMgVayiLOLKQc_MJuHsXNS3OuaQFCjrlEyMi8Xl4EJz9Gj3BamWhK6x5BAUe9KC9f9vyVK-VyyCoXs2Ry94DK7ELClzfTdZd6R7st2tsnQlu5-PfhSMHrrntbsDYu0oar_S/s400/Danum+Valley+060.jpg" border="0" /></a><strong><br />Punane kiil<br /></strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigVyxHI1x8CPebkJkWLhP5wlnhyKvZFqxAcag-clmhQ6wVaIiJne0QqvcU266oiFJ9LQdsExE323Svfuh7pmogfevAuVu5UnWbiltaW8yWP3KPCpJJ5AfExY1rDfRGxhvX_8cj7o9NrXY5/s1600-h/Danum+Valley+062.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415293438314433874" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigVyxHI1x8CPebkJkWLhP5wlnhyKvZFqxAcag-clmhQ6wVaIiJne0QqvcU266oiFJ9LQdsExE323Svfuh7pmogfevAuVu5UnWbiltaW8yWP3KPCpJJ5AfExY1rDfRGxhvX_8cj7o9NrXY5/s400/Danum+Valley+062.jpg" border="0" /></a><strong> Jälle punane kiil, aga teistsugune</strong><br /><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkhlcoLX30iGPkOiJSbGEWtou9xmkgcxyP0DrFHsWhMl9OpIyt2sqYH2MPEz931m9C6MM0tIehTGPzlJ6oLMbyq_6dgZlc4x7PwIG02LIjcOeJYtVmchXX02-lNuE-PcvhcMwp25G8fqaS/s1600-h/Danum+Valley+059.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415293433732933538" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkhlcoLX30iGPkOiJSbGEWtou9xmkgcxyP0DrFHsWhMl9OpIyt2sqYH2MPEz931m9C6MM0tIehTGPzlJ6oLMbyq_6dgZlc4x7PwIG02LIjcOeJYtVmchXX02-lNuE-PcvhcMwp25G8fqaS/s400/Danum+Valley+059.jpg" border="0" /></a><strong> Punase tagumikuga sinine kiil :-)</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXxbtAqFEJMnxt6NZ1T5QGbekQSauHYlCtP_pkJHRMv6vJ7LoZNY-T-c5WPUBEcT8O2kINCYgU6UDGNsLQpHhEglG6hHpUvOwQy07Voi0DiOQ_bXQNHdb0LBs_L9NDgMCMzowCoiBws9AJ/s1600-h/Danum+Valley+058.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415292529716750098" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgXxbtAqFEJMnxt6NZ1T5QGbekQSauHYlCtP_pkJHRMv6vJ7LoZNY-T-c5WPUBEcT8O2kINCYgU6UDGNsLQpHhEglG6hHpUvOwQy07Voi0DiOQ_bXQNHdb0LBs_L9NDgMCMzowCoiBws9AJ/s400/Danum+Valley+058.jpg" border="0" /></a><strong> 69 :-)<br /></strong><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrDyuFsLyATH8zf8XGSCH0USzxbSSzWYO-i_-_lD3b7KUPElnBK2mavC_ZX0MPfdlvxIyKSFyZH-nVrROcNRugoirsJFdhMtxMWqTi2Q5r_8S2EuQl8mGWF6fTjGuxZB63b1dJLvPOuGfo/s1600-h/Danum+Valley+053.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415292526115991842" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrDyuFsLyATH8zf8XGSCH0USzxbSSzWYO-i_-_lD3b7KUPElnBK2mavC_ZX0MPfdlvxIyKSFyZH-nVrROcNRugoirsJFdhMtxMWqTi2Q5r_8S2EuQl8mGWF6fTjGuxZB63b1dJLvPOuGfo/s400/Danum+Valley+053.jpg" border="0" /></a> <strong>Kaitsevärvus. Öisest metsast.<br /></strong></div><div><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbsFkj3YN-EBDOlECHpVH7uwdcmdOdgPsem_bMKyk4lEuDm9Gr2i8b_AAmaNjB2SJS1rTh9VC7Wsm5uC3t3CSfYqEuvdjfm5khLw9PZHF6HJQ43WPlAbH524UGzUdt0SpYPGC_J-VJ1wMh/s1600-h/Danum+Valley+051.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415292516786215442" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhbsFkj3YN-EBDOlECHpVH7uwdcmdOdgPsem_bMKyk4lEuDm9Gr2i8b_AAmaNjB2SJS1rTh9VC7Wsm5uC3t3CSfYqEuvdjfm5khLw9PZHF6HJQ43WPlAbH524UGzUdt0SpYPGC_J-VJ1wMh/s400/Danum+Valley+051.jpg" border="0" /></a> <strong>Väike skorpion</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXOm008rilf4yE_hie6pjFFCsQ3lhutaH4vrOq0z0J-2GdzMHyctIhJ8i5fDh54o0C8q1LOKcFQ7OD9vXm41By1PR2cwz1Ul8KNM8FzAHQZElzf4WG5Ul3fTm8YBXTlNT7U2fSxfp9jgb9/s1600-h/Danum+Valley+008.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415292508712802066" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiXOm008rilf4yE_hie6pjFFCsQ3lhutaH4vrOq0z0J-2GdzMHyctIhJ8i5fDh54o0C8q1LOKcFQ7OD9vXm41By1PR2cwz1Ul8KNM8FzAHQZElzf4WG5Ul3fTm8YBXTlNT7U2fSxfp9jgb9/s400/Danum+Valley+008.jpg" border="0" /></a> <strong>Suur skorpion</strong><br /><br /><br /><div><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh84npvitydliqb5LUNLvu-FFiyQZ3acWmqqRaKPMjC8xbd5ZX4twDMMzzjDGUPOsoJukNIngnBSQcQDJfQIVI-5Unu-E7zIlicnI0T1fMZwoJbx9eErUkQBtWR2Hbh8S_oLHz3rYk3SoFT/s1600-h/Danum+Valley+006.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415292502037234002" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 400px; CURSOR: hand; HEIGHT: 299px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh84npvitydliqb5LUNLvu-FFiyQZ3acWmqqRaKPMjC8xbd5ZX4twDMMzzjDGUPOsoJukNIngnBSQcQDJfQIVI-5Unu-E7zIlicnI0T1fMZwoJbx9eErUkQBtWR2Hbh8S_oLHz3rYk3SoFT/s400/Danum+Valley+006.jpg" border="0" /></a><strong>Järjekordne Atsi leid :-)<br /></strong><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><br /><div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div><br /></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-8031393346045543329.post-18931782412202298512009-12-14T18:54:00.000-08:002009-12-14T18:56:45.929-08:00Väike suitsumüüja Lahad Datus<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCIoX0h_Zn7nSK-XYG7sFgVmEHCKUbORo4KdP75J0tMDgj392YTvVtoDDw7wkR65M9VFP3MktWxn__K9KRmePlkZWDaGOSGrORJv9l1wTk46Xx2d3Sv3cXWBIyVUaeOJ1_q3RzrEYHFC1r/s1600-h/Danum+Valley+001.jpg"><img id="BLOGGER_PHOTO_ID_5415291300608026834" style="DISPLAY: block; MARGIN: 0px auto 10px; WIDTH: 299px; CURSOR: hand; HEIGHT: 400px; TEXT-ALIGN: center" alt="" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCIoX0h_Zn7nSK-XYG7sFgVmEHCKUbORo4KdP75J0tMDgj392YTvVtoDDw7wkR65M9VFP3MktWxn__K9KRmePlkZWDaGOSGrORJv9l1wTk46Xx2d3Sv3cXWBIyVUaeOJ1_q3RzrEYHFC1r/s400/Danum+Valley+001.jpg" border="0" /></a><br /><div></div>Sirts-Atshttp://www.blogger.com/profile/06478846897554439671noreply@blogger.com0